tegevus

Teadmised

2022

Selgitame, mis on tegevus ja täpsemalt, mis on majandus-, meelelahutus-, kultuuri-, aeroobsed ja anaeroobsed tegevused.

Tegevuse kaudu on indiviid tegelikkusega otseselt seotud.

Mis on tegevus?

Põhimõtteliselt on aktiivsus seisund, milles aktiivsed inimesed ja asjad leitakse. See tähendab, et see, kes on volitatud tegutsema või kes on midagi tegemas, teostab tegevust, see tähendab, et ta on aktiivne. See on otseses vastuolus sellega, mis on jõude, passiivsuse seisundis.

Etümoloogiliselt pärineb sõna tegevus ladina keelest tegevused, pärit activus (“Aktiivne”), termin, mis koosneb häältest actum ("Tegutsema"), verbist agere ("Välja viia") ja järelliide -ivus, mis annab edasi tingimust. Seega eeldab tegevus oma päritolult võimet asju ellu viia, teha või tegutseda, passiivsus aga vastupidist.

Seega, kui me kasutame terminit tegevus, võime sisuliselt viidata kahele asjale:

  • Olek, milles üksus on, kui see tegutseb või midagi teeb. Näiteks: "printer on täis tegevust, te ei saa seda veel kasutada”.
  • Laiemalt ka töö ise, mida nimetatud üksus teeb. Näiteks: “Nii paljude lehtede printimine on üks tegevust ettevõtte jaoks väga kallis.

Seda sõna kasutatakse lugematul arvul kontekstides erinevad, ulatudes keel iga päev kuni loodusteadused Laine psühholoogia. Viimases näiteks viitab aktiivsus konkreetselt aktiivse elu nähtuste kogumile, st mille abil indiviid on reaalsusega vahetult seotud: instinktid, Will või harjumusi on näited tegevustest elusolendid.

Seega on tegevusi väga erinevat tüüpi ja erinevates valdkondades, millest mõnda käsitleme allpool eraldi.

Majandustegevus

Valdkonnas majandust, tegevus on mis tahes tegevus või tootmisprotsess, mille eesmärk on luua väärtust. See tähendab, et alati, kui toodame kaupa või a teenust mille eesmärk on rahuldada teatud erivajadust rahalise tasu eest, viime läbi a majanduslik tegevus.

Seega, mida rohkem majandustegevust perioodil teostatakse ilm sees territooriumil Kindlasti on seda tugevam kohalik majandus ehk seda rohkem rikkust ta loob ja seda keerulisem on tema majandusvahetussuhete võrgustik. Üldiselt liigitatakse need majandustegevused nende olemuse järgi kolme suurde majandussektorisse:

  • Esmane sektor saamise eest vastutav või kaevandatav loodus sama toormaterjal Et alustada produktiivne protsess, sageli täpsustades seda ainet või rakendades sellele teatud põhilist teisendusdünaamikat, et muuta see hiljem teistele tarbitavaks tööstusharud. Sektori ilmekas näide on metallurgiatööstus, mis võtab maapealseid mineraale ja ammutab neist metalli.
  • Sekundaarne sektor või tootmine, mis vastutab primaarsektoris saadud tooraine radikaalse muutmise eest selle jaoks valmistatud toodeteks tarbimist lõplik (või pooltoode vahetarbimiseks). Selle näiteks võiks olla naelatehas, mis võtab terasetehasest metalllehed ja muudab need nendeks väikesteks puusepatöövahenditeks.
  • Kolmas sektor või teenused, mis vastutavad tohutu hulga mittetootlike teenuste eest (st need, mis ei tooda kaupu), kuid on olulised tootmisahela kestmiseks või kaupade transpordiks või teenuste moodustamiseks. tööjõudu, jne. Selle näiteks on nii transporditeenused, mis viivad naelad tehasest poodi, kui ka kauplused ise, kes neid müüvad tarbijad.

Meelelahutuslikud tegevused

Meelelahutuslikud tegevused on seotud vaba aja veetmise ja lõbuga.

Meelelahutuslikud tegevused on sellised, mille ainsaks eesmärgiks on meelelahutus või vaba aeg. Seda tüüpi tegevused on tihedalt seotud vaba aja veetmise ja lõbutsemisega, aga ka õppimisega lapsepõlves: mäng.

Meelelahutuslikud tegevused ei saa olla kohustuslikud, vaid on kohandatud iga inimese maitsele ja võivad koosneda lugematutest erinevatest ettepanekutest, näiteks:

  • The mängida, olgu see siis füüsiline, sport või videomängud.
  • The sport, täpsemalt tema mõtisklus, nagu keegi, kes vaatab televiisorist jalgpalli.
  • Hobid, nagu miniatuursed modellitööd, harrastajast puutöö jne.
  • Hobid, nagu ristsõnad, sõnaotsingud või meelelahutuslik lugemine.

Kultuuritegevus

Kultuuritegevus on omalt poolt seotud selle nautimisega kultuurst nautimise või levikuga sotsiaalsed väärtused, religioosne, omapärane, kunstiline või rahva identiteet.

Kultuur on väga lai mõiste, milles neil on koht algusest peale. art ja gastronoomia folkloorile ja religioon, ja praktiliselt kogu inimtegevusel on kultuurilise tähtsuse piir; kuid mõned neist on konkreetselt suunatud humanitaarteaduste ja vaimu kasvatamise kontekstile, näiteks:

  • Näitused muuseumides ja raamatukogudes või installatsioonid kultuurikeskustes.
  • Gastronoomilised messid ja üritused kokakunsti nautimiseks.
  • Vahetusüritused sisserändajate kogukondade ja kohaliku enamuse vahel.
  • Konverentsid, kõned ja haridusformaadid ajaloolistel, kunstilistel või sotsiaalsetel teemadel.
  • Kirjandusvõistlused, muusikakontserdid ja teatrietendused.

Aeroobsed ja anaeroobsed tegevused

Anaeroobsed tegevused nõuavad intensiivset pingutust piiratud aja jooksul.

Viimasel juhul peame silmas kahte erinevat tüüpi füüsilist tegevust, st tegevusi, mida saame oma kehaga läbi viia. Erinevus aeroobsete ja anaeroobsete tegevuste vahel seisneb just selles, millises harjutusviisis need on: vastavalt hapnikutarbimisega ja hapnikutarbimiseta.

Seega on aeroobsed tegevused sellised, mis nõuavad rohket hapnikukasutust, kuna need panevad tööle keha südame-veresoonkonna (hingamine, pulss jne) ning aitavad tõsta pingutusvõimet madala intensiivsusega, kuid pikema perioodi jooksul.

Need harjutused ei kasvata lihaseid, kuid põletavad palju rasva. Seda tüüpi tegevused on näiteks: pikad jooksud, sörkimine, aeroobika, ujumine või tantsimine.

Teisest küljest ei taha anaeroobsed tegevused pidevat hapnikutarbimist, vaid pigem kasutavad ära meie vastupanuvõimet lühikeste, kuid intensiivsete füüsiliste pingutuste perioodidel. Viimast ei saa kaua vastu pidada, kuna keha kogub töö tegemiseks kõik oma varud, põletades kaloreid lihaste genereerimiseks.

Seda tüüpi tegevused on näiteks raskuste tõstmine, istesse tõusmine, iluvõimlemine või kiirjooksud.

!-- GDPR -->