Selgitame, mis on metsaloomad, millised elustikud elavad ja millistes metsatüüpides neid leidub.
Mis on metsa loomad?
Metsaloomad on need, kes on oma elupaik selle elustikud metsane. Ehk siis enam-vähem tihedatest puude ja põõsaste kogumitest mööda erinevaid laiuskraadid meie omast planeet.
Kuna pole ühtki ökosüsteem et me saame helistada"Mets”, Kuid sel terminil mõlemad troopilised metsad märg nagu okasmetsad Arktikas on metsaloomade hulgas tohutult erinevaid liike.
Metsad on nende jaoks väga olulised elu nagu me seda teame. Ühest küljest on neil rohkem või vähem mitmekesine kogus liigid loomad, kes ühendavad toidu- või troofilise ahela nii oma okstes, juurtes, tüvedes või lillede ja viljade ümber.
Teisest küljest toodavad nad märkimisväärses koguses õhuhapnikku, fikseerides ka süsiniku CO2 ja stabiilsuse säilitamine ilm planeedil.
Metsaloomade nimekiri
Allpool loetleme vaid mõned ülalkirjeldatud metsaliigid:
- Troopilised ja subtroopilised niisked lehtpuu- või vihmametsad.
- Konnad, kärnkonnad ja muud konnad kahepaiksed Sarnased.
- Tuhanded liigid liblikad ja ööliblikad, päeval ja öösel.
- Suured ämblikud, näiteks tarantlid.
- Ahendavad maod, nagu boad, anakonda või püüton.
- Puuahvid nagu ämblikahvid, gorillad või orangutanid.
- Igasugused putukad, nagu mardikad, palvetavad mantis ja sääsed.
- Eksootilised linnud, nagu tuukaan ja ara, või kiskjad, näiteks kullid.
- Imetajad džungliliigid nagu tapiir, tapir või metssiga.
- Troopilised ja subtroopilised kuivad lehtpuumetsad või kuivad metsad.
- Lihasööjad kassid nagu puma või jaaguar.
- Linnud nagu papagoid, rähnid, kiskjad nagu öökullid.
- Arvukad imetajad, nagu hirved, kapübarad, hiired, possumid.
- Kuiva ilmaga maod, nagu lõgismadu või kobra.
- Väiksemad ahvid, näiteks šimpansid.
- Igat liiki putukad ja ämblikulaadsed kiskjad, nagu skorpionid ja sajajalgsed.
- Subtroopilised okasmetsad või männimetsad.
- Röövlinnud nagu kotkad, kullid ja öökullid.
- Jakid, takinid ja muud veoloomad.
- Suuremad kassid, näiteks tiigrid.
- Väikesed ahvid, nagu lagurid, ja imetajad, nagu laiskad.
- Ämblikud ja erinevat tüüpi putukad kõige madalamates kihtides ma tavaliselt.
- Parasvöötme lehtpuu- ja segametsad.
- Hirved, metssiga, rästad, oravad.
- Kotkad ja muud jahilinnud.
- Väikesed maod, näiteks korallid.
- Toredatele poistele meeldivad ilvesed.
- Parasvöötme okasmetsad.
- Põder, hirved ja muud sarvedega imetajad.
- Rebased, bobcatsid ja erinevad karud.
- Väikepistrik, rähnid, öökullid, teder.
- Väga vähesed liigid roomajad ja külmaverelised loomad.
- Boreaalsed metsad ehk taigad.
- Karud, suured, näiteks grisli või vene karu.
- Hundid, rebased ja muud sarnased koerad.
- Saaklonnud nagu öökullid ja kotkad.
- Kala Mägi nagu lõhe.
- Marmotsid, oravad ja muud närilised, näiteks hiired.
- Vahemere metsad ehk Durisilva.
- Väikesed linnud, näiteks tuvid, turteltuvid, pardid.
- Kahlajad linnud, nagu kured ja kured.
- Röövlinnud, näiteks ibeeria kotkas.
- Mägikitsed, hirved ja metssead.
- Kiskjad nagu pruunkarud, metskassid, ibeeria ilvesed.
- Roomajad ja kahepaiksed, nagu galipato, jooksjakonn ja salamander.
- Mangroovid
- Erinevat tüüpi ja väikese suurusega kalad madalast veest.
- Krabid ja kahepoolmelised, nagu austrid ja rannakarbid.
- Kalastuslinnud, nagu pelikanid ja albatraces.
- Alligaatorid ja krokodillid.
- Rändavad linnuliigid, kes lähevad paljunema lõunasse.
Metsatüübid
Metsade klassifitseerimiseks on palju võimalusi, kuid võttes arvesse seda, mis on metsaloomade uurimisel kõige olulisem, on mugav pöörata tähelepanu WWF-i pakutule (Maailma Looduse Fond), liigitab metsad bioomideks:
- Troopilised ja subtroopilised niisked lehtpuu- või vihmametsad. Need asuvad intertroopilises vööndis ja kujutavad endast tihedaid, kõrgeid ja püsivaid puude moodustisi kliimad troopiline ja parasvöötme, kus on palju niiskus ja sademeid.
- Troopilised ja subtroopilised kuivad lehtpuumetsad või kuivad metsad. Asuvad troopilistel ja subtroopilistel laiuskraadidel, kus lühiajaline ja hooajaline vihmane kliima vaheldub pikaajalise kuiva kliimaga, on neil pooltihe või tihe taimestik.
- Subtroopilised metsad okaspuud o männimetsad. Sagedased kõrgel ja madalal poolniiske subtroopilise kliimaga aladel, kus on pikk kuiv aastaaeg ja madal sademete hulk, domineerivad okas- ja lehtpuumetsad.
- Parasvöötme lehtpuu- ja segametsad. Tüüpiline parasvöötme kliimale, kus on palju mitmekesisust temperatuuri ja sademed, esindavad nad enamikku katteseemnetaimedest (õitega taimi), mis tavaliselt segunevad leht- ja laurilehtliikidega.
- Parasvöötme okasmetsad. Igihaljas taimestik ja üldiselt kõrgel kõrgusel asuvates kohtades (näiteks subalpiinmetsades) on need sagedased parasvöötmes, suved soojad ja külmad talved ning piisavalt vihma, et okaspuud domineeriksid.
- Boreaalsed metsad ehk taigad. Need on enamasti okasmetsamoodustised, ehkki aeg-ajalt esineb segametsi, mis paiknevad polaarringi lähedal, mistõttu on tegemist pehme suve ja karmi talve külma kliimaga, mistõttu niiskuskadu on väga suur ja liigid peavad kasvama. kohandatud.
- Vahemere metsad ehk Durisilva. Nagu nende nimetus viitab Vahemere kliimale, leidub neid taimemoodustisi ohtralt puid ja põõsaid, mida toidavad külluslikud kevadvihmad, kuivad suved, soojad sügised ja pehmed talved. Need asuvad alati maja läänefassaadil mandritel.
- Mangroovid Soolale ja veele väga vastupidavate liikide taimsed aglutinatsioonid, rohked loodete vööndis või jõesuudmetes planeedi troopilises või subtroopilises piirkonnas. Nad esindavad suurt biootilist ja kahepaiksete mitmekesisust.