• Mis on väärikus?
• Näited väärikusest
• Fraasid väärikuse kohta

Selgitame, mis on väärikus ja selle mõiste erinevad tähendused. Samuti mõned näited ja fraasid väärikuse kohta.

Väärikus on sageli seotud au, au ja uhkusega.

Mis on väärikus?

Väärikus on keeruline mõiste. Ühest küljest mõistame me selle all sisemist väärtust inimene, mida keegi talle ei anna, vaid omab pelgalt olemise, sündimise, ratsionaalsuse ja Vabadus, soo, rassi vahet tegemata, religioon, seksuaalse sättumuse või muude tingimustega.

See inimväärikus käib käsikäes inimõigused universaalsed, st nende minimaalsete eksisteerimistingimustega, mida kõik inimesed automaatselt väärivad ja mille üle ükski kohus ei aruta ega aruta.

See pole muidugi alati täitunud ja on inimliku modernsuse vili, kuna minevikus oli seadused orjad, inimesed, kellel puudub see ontoloogiline väärikus ("olemine").

Väärikusele on aga veel üks tähendus, mis on seotud au, au, uhkusega, st kuulumisega (tõeline, sümboolne või kujuteldav) Grupp inimene, kes seda väärib ja nõuab Ma austan teistest. See mõiste pärineb iidsetest aegadest ja oli seotud tehtud otsustega truudust ideaalidele või jumalikele mandaatidele, mille nimel oli õige pigem surra kui neid tagasi võtta või reeta.

Traagilised kangelased, näiteks iidsete eeposte peategelased, suutsid end ohverdada, et kaitsta au, mis oli samaväärne "väärikalt surraga" selle asemel, et elada "autult". Selle kontseptsiooni universaliseeris hiljem kristlus, kelle filosoofia andis patule kontseptsiooni, mis sarnanes enam-vähem iidse ebaausaga, selle erinevusega, et seda ei saanud "puhastada" surma (Nagu Jaapani kultuur tegi kuni viimase ajani, rituaalse enesetapu või harakiri), kuid piinaks hinge teel teispoolsusesse (põrgusse, puhastustule või paradiisi).

Tänapäeval aga tänu Humanism ja filosoofilised koolkonnad Moodne ajastu ja kaasaegses mõistes inimolendi väärikust kui midagi palju ilmalikumat (ilmalikku) ja see on seotud tingimustega, milles ta oma elu elab. Eluviisid hõlmavad mitmeid kontseptsioone eesmärgid ja subjektiivsed, nagu vabadus, autonoomia, kuulumine, identiteet, täielikud õigused ja enesemääramine.

Näited väärikusest

Inimväärikust saab tõendada erinevates olukordades ja hoiakud. Näiteks:

• Öeldakse inimese kohta, kellel on väärikus, kui ta hindab end hetkevajadustest või teiste nõudmistest kõrgemale. Sel juhul võib seda pidada sünonüümiks terviklikkus või au.
• Öeldakse, et inimene elab väärikalt siis, kui ta suudab oma vajadusi rahuldada, ilma et ellujäämise nimel oleks vaja teiste ees paluda, alluda kellegi teise plaanidele või sooritada tegusid, mis on vastuolus tema moraaliga.
• Tavaliselt võib seda pidada väärikaks suhtumiseks teiste austamiseks: arvesta nii nende õigustega, nende kui ka enda väärtusega. Väärimatu inimene võib olla see, kes ei austa ennast või kes ei austa teisi või mõlemat.
• Öeldakse ka, et väärt inimene on see, kes austab kompromisse omandatud, kes ei otsi varjupaika valedes ega kõrvalehoidmises, et mitte omadele silmitsi seista kohustusi.

Fraasid väärikuse kohta

• "Väärikus ei seisne auavaldustes, vaid nende väärimises."
  Aristoteles (Kreeka filosoof, 384-322 eKr).
• "Kus on väärikus, kui pole ausust?"
  Marco Tulio Cicero (Rooma filosoof, 106–43 eKr)
• "Vale kaudu hävitab inimene oma väärikuse kui mehe."
  Immanuel Kant (Preisi filosoof, 1724-1804).
• "Inimloomuse väärikus nõuab, et seisaksime silmitsi elutormidega."
  Mahatma Gandhi (India poliitik, 1869-1948).
• "Ainult moraal meie tegudes võib anda elule ilu ja väärikuse."
  Albert Einstein (saksa-juudi füüsik, 1879-1955).
• "Päev, mil meie väärikus täielikult taastatakse,
  see on päev, mil meie eesmärk lakkab olemast olema ellujäämine, kuni järgmisel hommikul päike tõuseb.
  Thabo Mbeki (Lõuna-Aafrika poliitik, 1942-).
• "Kui me räägime inimväärikusest, ei saa me teha järeleandmisi."
  Angela Merkel (Saksa poliitik, 1954-).