intervjuu

Tekstid

2022

Selgitame, mis on intervjuu, selle osalejad, eesmärk ja iga tüübi omadused. Samuti erinevaid näiteid.

Intervjuu võib olla töö-, ajakirjanduslik või kliiniline.

Mis on intervjuu?

Intervjuu on ideede või arvamuste vahetamine vestluse kaudu, mis toimub kahe või enama inimese vahel. Kõik isikud intervjuus esinevad nad dialoogi teatud küsimuse üle.

Intervjuu raames saab eristada kahte rolli:

  • Küsitleja. See täidab intervjuu suunamise funktsiooni ja tõstab küsimustega arutletava teema. Intervjuu omakorda algab ja lõpeb.
  • Intervjueeritud. See on selline, mis puutub vabatahtlikult kokku intervjueerija küsitlemisega.

On töö-, ajakirjandus- või kliinilisi intervjuusid. Kõik on vastastikuneTeisisõnu, selles esitab intervjueerija intervjueeritavaga struktureeritud küsitluse või täiesti vaba vestluse.

Selle eesmärk on koguda kindlaks teavet või arvamus. Juhendina kasutab küsitleja sageli vormi võiskeem küsimustega.

Intervjuude tüübid

Struktureeritud intervjuu

Ametlikku ja struktureeritud intervjuud iseloomustab standardiseeritud esitus; Selles esitatakse küsimusi, millele eelnevalt mõeldi ja mis on suunatud konkreetsele intervjueeritavale, kes konkreetselt vastab sellele, mida küsitakse.

Sel põhjusel on intervjueerijal a Vabadus Piiratud küsimuste sõnastamisel, kuna need ei saa tuleneda intervjuust endast, vaid pigem eelnevalt koostatud küsimustikust.

Selle eeliste hulgas on järgmised:

Selle puudused võivad olla:

  • Sellel tehnikal on piirangud intervjuus esile kerkivasse teemasse süvenemisel, kuna see järgib etteantud küsimustikku, mis ei võimalda dialoogi voolab loomulikult.

Struktureerimata ja tasuta intervjuu

Erinevalt struktureeritud intervjuust on struktureerimata intervjuu paindlik ja avatud, sest isegi kui on olemas aobjektiivne küsimusi reguleeriva uurimistöö puhul ei eeldata, et vastustel oleks sügavust ega korrapärast sisu.

Seda tüüpi intervjuu puhul vastutab küsitleja küsimuste sõnastamise eest, kuid (erinevalt ametlikust intervjuust) ei tohiks ta järgida küsimuste esitamise ja sõnastamise ajakava.

Tihtipeale spontaansus ja ajakirjandus Need viivad vaba dialoogini, tekitades aruteluteemasid, mis kõne kulgedes esile kerkivad.

Selle eelised on järgmised:

  • Olles kohanemisvõimeline ja vaba, saavutatakse meeldiv kliima, mis võimaldab teemasse süveneda huvi.
  • Lubage ristküsitlust, kui intervjueeritav mainis huvipakkuvat teemat.

Selle puuduste hulgas on järgmised:

  • Kuna teemasid sageli laiendatakse, on selle täitmine küsitleja ajakulu tõttu kulukam.
  • Selle saamiseks on vaja suurepärast tehnikat ja käsitletava teema kohta teavet argumendid ning süvenemist ja dialoogi võimaldavaid arvamusi.

Seda tüüpi intervjuu puhul leiame järgmise alajaotuse:

  • Süvaintervjuu
  • Fokuseeritud intervjuu
  • Fokuseeritud intervjuu

Näited intervjuudest

Arsti ja tema patsiendi vahel viiakse läbi kliiniline intervjuu.

Tööintervjuud

Paljudel juhtudel korraldatakse enne tööle asumist tavaliselt vestlused, et taotlejaga tuttavaks saada ja selgitada välja, kas tal on selleks õigus võimed ametikoha jaoks vajalik.

Tavaliselt nõutakse enne tööintervjuule sisenemist mõningaid eeltoiminguid, näiteks soovituskirjade või elulookirjelduse edastamist. Seda tüüpi intervjuudel on tööle kandideeriv isik ja tema esindajaäri või institutsioon millele soovite juurde pääseda.

Tööintervjuu võib olla struktureeritud, kui esitatakse rida küsimusi, millele tuleb vastata; või struktureerimata, kui tegemist on dialoogiga intervjueerija ja intervjueeritava vahel voolavamal või loomulikumal viisil. Tavaliselt on see aga segane ehk intervjueeritav vastab teatud etteantud küsimustele, aga omakorda küsitakse lahtisi küsimusi, ilma kehtestatud järjekorrata.

Tööintervjuud võivad olla individuaalsed või grupilised (kui intervjueeritakse mitut taotlejat korraga). Samuti on olemas paneeltüüpi intervjuud, kus taotleja jaoks on mitu küsitlejat.

Ajakirjanduslikud intervjuud

Ajakirjanduslikke intervjuusid kasutatakse iseloomustusvahendina, et anda teatud usaldusväärsusreportaaž võianalüüs. Neid kasutatakse sageli teema sissejuhatusena või materjalina auurimine või teatud analüüs.

Need intervjuud võivad olla eelnevalt planeeritud või tekkida ootamatult (neid kasutatakse laialdaselt politsei-, poliitika- ja spordiajakirjanduses).

Seda tüüpi intervjuusid on erinevat tüüpi:

  • Arvamusintervjuud. Intervjuu liik, mille käigus küsitakse intervjueeritava arvamust. Paljudel juhtudel ei esitata küsimusi, vaid ainult kommenteeritakse, et intervjueeritav suunaks oma ideed teatud teemale.
  • Informatiivsed intervjuud. Intervjuu tüüp, mille käigus küsitleja püüab saada teavet, mida ta ei tea. Nendes on intervjueerijal nrteadmisi teemat, kuid omandab need intervjuu edenedes.
  • Tõlgendavad intervjuud. Intervjuu tüüp, kus intervjueerija on arutlusteemaga kursis ja tema küsimused on nii informatiivsed kui ka tõlgendavad.

See võib teid aidata: 37 ajakirjanduslikku intervjuud 37 ajakirjanikuga.

Kliinilised intervjuud

Kliinilised intervjuud on need, mis toimuvad spetsialisti ja patsiendi vahel. Sinu eesmärk on saada tunnetprobleeme või patsiendil esinevad patoloogiad. Nendes esitab arst või terapeut teatud küsimusi ja annab patsiendile juhiseid või selgitusi.

Seda tüüpi intervjuud püüavad luua teatud suhet arsti ja patsiendi vahel, tuginedes alati usaldusele ja usaldusele kui selle sideme aluseks.

Need intervjuud on tavaliselt lühikesed ja konkreetsed, kuid küsimusi esitav professionaal peab arvestama inimliku soojuse ja tundlikkusega. Sel viisil tunneb patsient end mugavalt ja jätkab oma arstivisiite ilma katkestusteta. Üldiselt on need tavaliselt planeeritud kohtumised.

!-- GDPR -->