euroopa

Selgitame kõike Euroopa kohta, selle iseärasusi, piire ja seda, millised riigid selle kontinendi moodustavad. Samuti, mis on Euroopa Liit.

Rooma impeeriumi mõju Euroopa kultuurile on nähtav ka tänapäeval.

Mis on Euroopa?

Euroopa on a mandril Põhjapoolkeral, maailmas suuruselt teine ​​ja rahvaarvult kolmas (pärast Aasia Y Aafrika).

See koosneb Euraasia poolsaartest (suur maa-ala, mida ta jagab Aasia mandriga) läänes, hõlmates osa mandrist ja osa lähedalasuvatest saartest, nagu Suurbritannia ja Island. Gröönimaa saar, hoolimata sellest, et see on sellele füüsiliselt lähemal Ameerika, poliitilisest jaotusest on see osa Euroopa riigist (Taani).

Euroopa Liit (EL) on geopoliitiline üksus, mille moodustasid 1993. aastal selle asutajariigid Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Lääne-Saksamaa. objektiivne selle eesmärk oli saavutada majanduslik interaktsioon sisepiirideta ühisturu kaudu, millel on vaba konkurents, turvaline ja õiglane.

Praegu on EL laienenud, ulatudes erinevate küsimusteni, nagu poliitika, keskkond, tervishoid ja välissuhted. See koosneb 28 Euroopa riigist, kes tulid kokku, et edendada rahu ja oma rahvaste heaolu.

Kaubandussuhted Euroopas ulatuvad mitu sajandit tagasi. Tegelikult mõjutas Vana-Rooma impeerium märkimisväärselt suurt osa maailmast. kultuur Euroopat, luues kaubandussidemed mandri kõige kaugemate piirkondadega.

Alates 19. ja 20. sajandist toimusid vabariiklikel ja liberaalsetel ideaalidel põhinevad suured revolutsioonid, mis tegid lõpu mõnele valitsevale monarhiale. Need sündmused olid esimeste demokraatlike liikumiste ja hääletussüsteemide aluseks.

Euroopa tunnused

Paljud Euroopa linnad asuvad jõgede, näiteks Volga, kallastel.

Euroopa mandriosa katab peaaegu 7% maailma maismaast. Suurim riik on Venemaa ja rahvus Iseseisev Vatikan on väikseim. On elanikkonnast hinnanguliselt 747 miljonit elanikku ja räägitakse enam kui 50 keelt, sealhulgas vene, inglise, hispaania, portugali, saksa ja prantsuse keelt.

The ilm domineerib parasvöötme mandriosa, kuigi on olemas selliseid sorte nagu:

  • Polaarne kliima. Kõige kaugemates põhjapiirkondades, nagu Skandinaavia ja Põhja-Venemaa.
  • Ookeaniline kliima. Äärmisel läänes.
  • Alpine kliima. Alpide mäeahelikus, mis asub Kesk-Euroopas.
  • Vahemere kliima. Mandri lõunapoolsetes rannikupiirkondades, nagu Põhja-Itaalia, Gibraltar, Prantsusmaa, Monaco ja Kreeka.

Euroopa geograafiat tõstab esile tohutute mägisüsteemide laienemine, nagu Alpid, mis läbivad osa Šveitsist, Itaaliast, Austriast ja Prantsusmaast, ning mandri kõrgeim tipp, 5642-meetrine Elbrúse mägi, mis asub koos Venemaa piiril. Uurali mägedega.

Euroopal on olulised vesikonnad ja suurim osa rannikutest maailmas. Enamik selle järvedest on jääaja päritolu ja selle olulisemate jõgede hulka kuuluvad Volga, Rein, Doonau, Seine, Elbe, Rhone, Don, Uural ja Visla.

Euroopa riikide nimekiri

Euroopa mandril on 50 suveräänset riiki, millest 43 on täielikult Euroopa ja 7 Euraasia riiki (kuna piirid hästi määratletud riike peetakse samal ajal Euroopa ja Aasia riikideks).

Euroopa riigid on:

  • Albaania. Pealinn: Tirana
  • Saksamaa. Pealinn Berliin
  • Andorra. Pealinn: Andorra La Vieja
  • Austria. Pealinn: Viin
  • Belgia. Pealinn: Brüssel
  • Valgevene. Pealinn: Minsk
  • Bosnia ja Hertsegoviina. Pealinn: Sarajevo
  • Bulgaaria. Pealinn: Sofia
  • Vatikan. Pealinn: Vatikan
  • Horvaatia. Pealinn: Zagreb
  • Taani. Pealinn: Kopenhaagen
  • Slovakkia. Pealinn: Bratislava
  • Sloveenia. Pealinn: Luibliana
  • Hispaania. Pealinn: Madrid
  • Eesti. Pealinn: Tallinn
  • Soome. Pealinn: Helsingi
  • Prantsusmaa. Pealinn: Pariis
  • Kreeka. Pealinn: Ateena
  • Ungari. Pealinn: Budapest
  • Iirimaa. Pealinn: Dublin
  • Island. Pealinn: Reykjavik
  • Itaalia. Rooma pealinn
  • Läti. Pealinn: Riia
  • Liechtenstein. Pealinn: Vaduz
  • Leedu. Pealinn: Vilnius
  • Luksemburg. Pealinn: Luksemburg
  • Põhja-Makedoonia. Pealinn: Skopje
  • Malt. Pealinn: Valletta
  • Moldova. Pealinn: Chişinău
  • Monaco. Pealinn: Monaco
  • Montenegro. Pealinn: Podgorica
  • Norra. Pealinn: Oslo
  • Holland. Pealinn: Amsterdam
  • Poola. Pealinn: Varssavi
  • Portugal. Pealinn: Lissabon
  • Ühendkuningriik. Pealinn: London
  • Tšehhi Vabariik. Pealinn: Praha
  • Rumeenia. Pealinn: Bukarest
  • San Marino. Pealinn: San Marino
  • Serbia Pealinn: Belgrad
  • Rootsi. Pealinn: Stockholm
  • veits. Pealinn: Bern
  • Ukraina. Pealinn: Kiiev

Euraasia riigid on:

  • Armeenia. Pealinn: Jerevan
  • Aserbaidžaan. Pealinn: Bakuu
  • Küpros. Pealinn: Nicosia
  • Gruusia. Pealinn: Thbilisi
  • Kasahstan Pealinn: Astana
  • Venemaa. Pealinn: Moskva
  • Türgi. Pealinn: Ankara

Euroopas on ka 14 riiki, mille tunnustus on piiratud või mille suveräänsus ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud Ühendrahvad (ÜRO). Need on liigitatud:

Mitte-ÜRO liikmesriigid:

  • Abhaasia. Pealinn: Sukhumi
  • Transnistria (Pridnestrovia Moldova Vabariik). Pealinn: Tiráspol

Mitte-ÜRO liikmesriigid (tunnustatud vähemalt ühe ÜRO liikmesriigi poolt):

  • Artsakh. Pealinn: Stepanakert
  • Põhja-Küpros. Pealinn: Põhja-Nikosia
  • Kosovo. Pealinn: Priština
  • Lõuna-Osseetia. Pealinn: Tsjinval
  • Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik. Pealinn: Laayoune
  • Hiina Vabariik (Taiwan). Pealinn: Tapéi
  • Somaalimaa. Pealinn: Hargeisa

ÜRO vaatlejariik (pole tunnustatud vähemalt ühe ÜRO liikmesriigi poolt):

  • Palestiina. Pealinn: Ida-Jeruusalemm (või Ida-Jeruusalemm)

ÜRO liikmesriigid (ei ole tunnustanud vähemalt üks ÜRO liikmesriik):

  • Armeenia. Pealinn: Jerevan
  • Lõuna-Korea. Pealinn: Soul
  • Iisrael. Pealinn: Jeruusalemm
  • Hiina Rahvavabariik. Pealinn: Peking (või Peking)

Euroopa kaart

meri Must ja Vahemeri ning kagus Kaspia merega.

  • Läänes koos Atlandi ookeaniga.
  • Idas koos Aasia mandriga.
  • Jaotus Euroopa ja Aasia mandrite vahel ei ole selgelt piiritletud, kuid neid kontinente lahutavad Uurali mäestiku ja Kaukaasia mäeahelikud, Uurali jõgi ning Kaspia ja Must meri. Riigid, mis on nende kohal laiali territooriumid piirnevaid peetakse "Euraasiaks".

    Teised mandrid

    Planeedil on kokku 6 kontinenti: Aafrika, Ameerika, Euroopa, Aasia, Okeaania ja Antarktika (kõige lõunapoolsem, kus elab suvel umbes 4000 ja talvel 1000 elanikku).

    !-- GDPR -->