Selgitame, mis on laht, mis vahe on lahe ja neemega. Samuti, millised on maailma peamised lahed.
Mis on lahed?
sisse geograafia, on tuntud kui lahe või lahe osa meri mis läheb sügavale maa sisse, olles suletud kahe punkti või poolsaare vahele. Põhimõtteliselt võib seda tüüpi ranniku geograafilisteks tunnusteks nimetada mõlemat terminit, kuid hispaania keeles eelistatakse suurte veealade puhul tavaliselt lahte ja väiksemaid lahte.
See on teatud tüüpi geograafiline tunnus, millel on suur majanduslik ja logistiline tähtsus inimkond, kuna need sobivad ideaalselt turistide kasutamiseks ning sadamate ja dokkide asustamiseks. Lisaks on lahede rannik tavaliselt kaitstud tõusude ja muude merenähtuste eest.
Samuti võib juhtuda, et lahe sees on teisi väiksemaid lahtesid, mida tavaliselt nimetatakse lahtedeks, sissevooludeks, abajateks või abajateks. Samuti võivad nende terminite vahel olla konkreetsed ja spetsiifilised erinevused: näiteks abajas kipub olema väiksem kui laht ja on mandri poolt veelgi "varjatum".
Maailma suured lahed
Maailma tuntuimad lahed on järgmised:
- Bengali laht. Suurim neist planeet, asub kirdes ookean India, Sri Lanka, India, Indoneesia, Bangladeshi ja Birma rannikul, ulatudes üle 2 172 000 km2 pindala, nii palju, et seda peetakse sageli mereks. See asub Malai poolsaare ja India poolsaare enda vahel ning sinna voolavad suured jõed, nagu Ganges, Brahmaputra ja Meghna.
- Mehhiko laht. Asub Ameerika Ühendriikide (Florida, Alabama, Mississippi, Louisiana ja Texase osariigid) ja Mehhiko (Tamaulipase, Veracruzi, Tabasco, Campeche ja Yucatáni osariigid) rannikul, selle 1 550 000 km2 pindala on ülejäänud Kariibi merest eraldatud. Meri läbi Florida poolsaare, Kuuba saare ja Yucatani poolsaare.
- Guinea laht. Asub Atlandi ookeani idaosas, Lääne-Kesk-Aafrika rannikul ja hõlmab osa Libeeria, Elevandiluuranniku, Ghana, Togo, Benini, Nigeeria, Kameruni, Ekvatoriaal-Guinea, Gaboni, São Tomé ja Príncipe territooriumist. Sees nad ületavad Greenwichi meridiaan ja ekvaator (laius- ja pikkuskraad 0 punkt) ning selle pindala on 1 533 000 km2.
- Alaska laht. See on Vaikse ookeani haru Alaska lõunaosas, mida piiravad Alaska poolsaar, Kodiaki saar ja Aleksandri saarestik. See on koht, kus tekivad pidevalt tormid, mida läbivad merevool Alaska, mille 1 531 000 km2 pindala katab Alaska ja USA rannikut.
- Carpentaria laht. Asub Austraalia ranniku lähedal Vaikse ookeani Arafura meres, Cape Yorki poolsaare ja Arnhemi maa vahel. Selle sügavus on suhteliselt madal (ei ületa 82 m) ja ulatub üle 310 000 km2.
- Saint Lawrence'i laht. Asub Kanada idaosas ja suhtleb Atlandi ookeani põhjaosaga, selle keskmine sügavus on alla 200 m ja madal soolsus. Selle 259 000 km2 suurusel alal voolab läbi arvukalt jõgesid, millest olulisim on San Lorenzo (3058 km) ning seal on palju suuri saari, nagu Anticosti saar, Prints Edwardi saar ja Magdaleena saared. Lisaks esitleb see San Lorenzo suudmeala, kus lahe soolane vesi ulatub tagasi samanimelise jõe veeni.
- Pärsia laht. Üks maailma tuntumaid lahte, tänu sõda mis toimus selle rannikul aastatel 1990 ja 1991, asub Iraani ja Araabia poolsaare vahel, olles seega India ookeani pikendus. Selle pindala on 233 100 km2 ja keskmine sügavus 30 m, väga rikas mereelustiku poolest ning see supleb Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi Araabia, Bahreini, Katari, Araabia Ühendemiraatide ja Omaani rannikul. Lisaks ühendab seda Araabia merega Hormuzi väin ja Omaani laht.
- Biskaia laht. Asub Euroopa lääneosas Atlandi ookeani kaldal, selle 225 000 km2 suurune ala ulatub Galicias (Hispaania) Ortegali neeme ja Bretagne'is (Prantsusmaa) Ouessanti saarel asuva Perni punkti vahel. Seda peetakse sageli Kantaabria mere osaks ja see on oluline kalapüügi piirkond.
- Adeni laht. Seda nimetatakse ka Somaalia laheks, see asub India ookeanis, Aafrika sarve ja Araabia poolsaare ranniku vahel. Selle 220 000 km2 suurune ala supleb Somaalia, Jeemeni, Somaalimaa ja Djibouti rannikul ning moodustab väga olulise juurdepääsutee Pärsia lahte, mis asub nafta ammutamise marsruudi keskel läbi Punase mere, millega see suhtleb läbi Babi väina. el-Mandeb.
- Omaani laht. Asub ka Araabia meres, see tähendab India ookeanis, suhtleb Pärsia lahega läbi Hormuzi väina ning ujutab Omaani, Araabia Ühendemiraatide, Iraani ja Pakistani rannikut. Sellel on 181 000 km2 pinda ja tohutu sügavus kuni 3692 meetrit.
- California laht. Rohkem tuntud kui Cortezi meri või Bermejo meri, see asub Vaikses ookeanis, Sonora ja Sinaloa osariikide Mehhiko ranniku ning Baja California poolsaare vahel. Selle 153 000 km2 suurusel pinnal on oluline saarte rühm ja selle looded on ühed intensiivsemad kogu planeedil, merepinna kõikumised ulatuvad kuni 9 meetrini.
- Tonkini laht. Asub Lõuna-Hiina meres, Hiina ja Vietnami rannikualade ning Hiinale kuuluva Hainani saare vahel, ulatub üle 116 000 km2 pindala.See on madal laht (keskmiselt 60 m) ja selle loodeosas on palju saari.
Lahe, neeme ja lahe erinevus
Nagu me alguses ütlesime, oleksid mõisted laht ja laht sisuliselt sellised sünonüümid: sissepääsud merele, mis on ümbritsetud maismaaga. Lahed on aga väiksemad lahed. Kuid teistes keeltes, näiteks portugali keeles, kasutatakse ainult viimast terminit, seega pole nii rangeid piiritletud, millal räägime lahest ja millal lahest.
Teisest küljest on neemed või punktid mandri pikendused, mis "kallistavad" lahte või lahte, st piiravad ja piiravad seda. Neeme on lihtne ära tunda, kuna need on nagu poolsaaredki meres asuv maapunkt ja seetõttu kipuvad nad rannikuäärsete merehoovuste voolu oluliselt mõjutama.