räägib

Selgitame, mis on kõne ja millised on selle inimvõime komponendid. Samuti tema kõneakti häired ja teooriad.

Kõne on keele individuaalne omastamine.

Mis on kõne?

Sõna räägib tuleneb ladinakeelsest sõnast muinasjutt, mis viitab kõnelemisvõimele, mis on omane inimene. See on teaduskond, mis isikud nad hakkavad arenema järk-järgult, laiendades oma sõnavara kogu lapsepõlves.

The seltsid Aja jooksul loovad nad erinevaid keeli, mis toimivad nende enda lubatud ja edastatavate instrumentidena kogukond, tänu millele saavad inimesed omavahel suhelda. Kui keel on märkide ja reeglite kogum, millega see kõigile mõistetav kood avaldub, siis kõne on keele individuaalne omastamine, mis omandatakse palju passiivsemal viisil.

Selle eristuse vormistas Šveitsi keeleteadlane Ferdinand de Saussure. semioloogia, mis on distsipliini mis käsitleb märke (ja mõistab neid akustilise kujundi mõistena) ja nende sotsiaalset käitumist.

Kõne komponendid

Sujuvus on sõnumite edastamise kiirus.
  • Ühine. See on viis, kuidas helid kirjast.
  • Hääl. Häälepaelte süsteemi kasutamine ja hingamine et saaks rääkida.
  • Ladusus.Rütm millega sõnumeid edastatakse.

Kõnehäired

See koosneb probleemidest, mis takistavad subjektil häält õigesti kasutamast, ei suuda helisid õigesti väljastada või selle kuju või rütmi tõttu. Seda aetakse sageli segi häiretega keel, kuid need pole samad, kuna viimane on seotud teiste öeldu mõistmisega. Kuigi mõlemat tüüpi patoloogiad võivad ilmneda samaaegselt.

Mõned kõnehäirete näited on rütmihäired ja kogelemine.

Kõneakti teooria

Otseses tegudes väljendab kõneleja selgelt oma kavatsust kõneldes.

Seoses filosoofia inimkeelest, oli üks esimesi kõnesse süvenenud autoreid John austin, mis tootis tuntud kõneakti teooria. See teooria hõlmab suhtlemine suuline ühe ja teise inimese vahel, mõistes, et sõnum tabatakse ja avaldab vastuvõtjale mõju.

Esimene klassifikatsioon, mille Austin teeb, on vastavalt lause funktsioonile:

  • Telefoniputkad. Väited ise, mis tahes teod, mis põhinevad millegi ütlemisel. Selle komponendid on kolm, foneetiline, mis vastab helide emissioonile, faktiline, mis on sõnade kombinatsioon palvedja rético, mis on nende sõnade kasutamine tähenduse ja ühtekuuluvuse vormis. "Arst ütles mulle "võtke need pillid""Oleks selline lause.
  • Sõnasõna. Avalduses sisalduva kavatsuse aspektis, jõus, mis lõpuks avaldab mõju vastuvõtjale. Teavitage, hoiatage, ähvardage, lubage või käske muu hulgas: "Arst soovitas mul paar päeva puhkust võtta.". Selles kavatsusele vastavas dimensioonis eristatakse kahte tegevust, mis on väga erinevad: otsene ja kaudne.
  • Otsesed teod. Need on need, milles kõneleja väljendab rääkides selgelt oma kavatsust. Kõne esmane illokutsiooniakt " mainitakse.
  • Kaudsed teod. Need on need, mille vastuvõtja peab kavatsust tõlgendama. Sellest saab a lugemist "Riinide vahel", mis genereerib teisejärgulise ilokutsiooniakti: (kui palutakse tantsima minna) "Mul on palju õppida"
  • Perlokutory. Dimensioon, mis käsitleb mõju, mida sõna vastuvõtjale tingimata avaldab. See on mõõde, mis keskendub vestluskaaslasele ja varieerub sõltuvalt sellest, kes ta on. 'Arst veenis mind paar päeva pausi tegema..

Erinevate kõneaktide jadade korral, mis on paigutatud kujul dialoogi, võib välja tulla uus tegu. See on makrokõne akt, mis on lühike Jätka, ühe või mitme inimese sooritatud erinevate kõnetoimingute protsessi põhiosa ja põhiosa. Selle näiteks võib olla kutse mõnda kohta või lubadus. Kõne makroakt võib olla ka otsene või kaudne, olenevalt sellest, kas seletus on olemas või mitte.

Sõltuvalt eesmärgist võib toimingud liigitada järgmistesse kategooriatesse:

  • Kehtestavad teod. Kui kõneleja kasutab neid millegi kinnitamiseks või eitamiseks, räägib ta tegelikkus.
  • Ekspressiivsed teod. Need on need, kes väljendavad emotsionaalset või füüsilist seisundit.
  • Tegutseb juhid. Neis on peamiseks tahuks kavatsus, milleski veenmise mõttes, olgu selleks siis idee või tegutsemisviis.
  • Kompensatsiooniaktid. Milles kõneleja kinnitab otseselt või kaudselt eeldust a vastutus, mille eesmärk on mingi tegevus läbi viia.
!-- GDPR -->