Selgitame, mis on tööstus, selle ajalugu, tähtsus, klassifikatsioon ja muud omadused. Samuti näiteid tööstustest.
Mis on tööstus?
Tööstus on inimtegevuse kogum, mis on võimeline töötlema toorainet valmistatud või pooltoodeteks, tehes selleks töid, kasutades tööriistu või masinaid, inimressursidja tarbimine Energia.
Tööstus moodustab selle jaoks olulise lüli ühiskond kaasaegne, samal ajal kui üks peamisi tegureid risk keskkonna- ja ökoloogiline. Selle püsiv mõju alates ajast Tööstusrevolutsioon see hakkab olema varjamatu 21. sajandi alguses.
Tööstusharudeks peetakse praktiliselt kõiki tootmisülesandeid alates toormaterjal, isegi need, mis on seotud käsitööga. Kaasaegses tööstuse idees on aga automatiseerimine ja masstootmine (nn fordism) tavaliselt põhielemendid.
Võimalus toota rohkem ja kiiremini on kaasaegse tööstuse juht vaim, mis käib käsikäes tehnoloogia ja inseneritöö, isegi kui see tähendab väljavahetamist inimtöölised masinate poolt.
Tööstusharud ühiskonnas hõivavad tavaliselt Sekundaarne sektor, mis võtab tooraine vastu ja muudab selle turustatavateks toodeteks. Kuid nad võivad kuuluda ka Esmane sektor, nagu kaevandustööstuse puhul.
Tööstuse ajalugu
Tööstus on mingil moel alati olnud inimeste soovis kohandada maailm oma vajadustega, et elada kauem, paremini ja väiksema vaevaga. Kaheksateistkümnenda ja üheksateistkümnenda sajandi vahel toimus aga tööstusrevolutsioon, mis on ajaloo kõrgeim tase inimkonna suutlikkuses toorainet muundada.
See tööstuse plahvatus oli hakanud arenema pärast aasta langust feodalism keskaegne, mil elanikkonnast rändas maapiirkondadest välja linnad, et integreerida uus tööjõudu mis hakkas vajalikuks muutuma: töölisklass. Ka tööstusrevolutsiooniga kapitalism Mida Tootmisviis.
19. sajandil ja 20. sajandi keskpaigas tekkis ärakasutamine tööstuslik tööjõudu Tööjõud andis Euroopa rahvaste SKT-sse suurima panuse, võimaldades ka spetsialiseerumise ja uute tehnoloogiate esilekerkimist käsikäes sajandi uute teaduse saavutustega.
Uus industriaalühiskond jagas maailma riigid industrialiseerunud ehk arenenud, tootliku ja iseseisva majanduse suunas hüppe teinud riikideks ning vähearenenud ehk mitteindustrialiseerunud riikideks, mis on välismajandusest sõltuvad ja tooraine müügile pühendunud riigid.
Tööstusharu tüübid
Sõltuvalt konkreetsest sektorist, millele selle tootmine on pühendatud, on erinevaid tööstusharusid. Mõned tuntumad tüübid on:
- Rasketööstused. Kasutades suures koguses toorainet ja energiat, tegelevad nad üldjuhul terasetööstusega ja muude tegevustega, mis toodavad pooltöödeldud materjale, mis omakorda on sisendid põhitööstustele.
- Terase- või metallurgiatööstus. Nad on pühendatud ümberkujundamisele ja sulam selle metallid, et saavutada kasulikke kujundeid teistele tööstusharudele või tarbija otsene.
- Keemiatööstus. Pühendatud saamisele keemilised elemendid Y ühendid, mida kasutavad teised tööstusharud või otse tarbijad.
- Naftakeemiatööstus. Nagu nimigi ütleb, on see pühendatud keemilisele muundamisele Nafta, st selle täiustamiseni, et saada erinevaid derivaate, nagu bensiin, petrooleum või plastist.
- Autotööstus. Pühendatud autode ehitamisele.
- Toidutööstus. See, mille põhiturg on toit mitmekesine loodus, olgu selleks siis toidud, joogid või köögi koostisosad.
- Tekstiilitööstus. Pühendatud kangaste ja riiete ja muude toodete valmistamiseks mõeldud kangaste tootmisele.
- Farmaatsiatööstus. See on pühendatud kombinatsioonile ühendid orgaaniline ja anorgaaniline hankida erinevaid ravimeid ja tervisetarbeid.
- Relvatööstus. See, mis on pühendatud sõjaväe- või politseirelvade tootmisele.
- Tööstus andmetöötlus. Pühendatud osade tootmisele arvutid, terved arvutid, tarvikud, välisseadmed, jne.
- Mehaanikatööstus. Need, kelle toodeteks on masinad, masinate varuosad või remondiks mõeldud tööriistad.
- Karusnahatööstus. See on pühendatud loomanahkade tööle jalatsite, rõivaste ja muude loomset päritolu toodete tootmiseks.
- Energeetiline tööstus. Selle peamine ja ainus ülesanne on hankida Energia elanikkonna ja muude tööstusharude toitmiseks mehaaniliste, aatomi- või keemiliste protsesside kaudu.
Tööstuse tähtsus
Tööstus viis inimelu mudelisse suuri muudatusi kuni selleni, et need muutsid meie igaveseks paradigmad elutähtis. The tarbija ühiskond kus me täna elame, hoiab peamiselt loodusvarade kasutamine selle Maa.
Lisaks muudab meie planeeti tööstussektor või energia hankimine, püüdes rahuldada üha suuremat ja püsivamat energiavajadust. Tööstuse saatus sel viisil vaadatuna on tihedalt seotud planeedi ökoloogilise saatusega ja meie oma saatusega. liigid.
Tööstuse näited
Mõned lihtsad tööstusharu näited on järgmised:
- Telefonitööstus. Pühendatud telefoniterminalide ja nende tööks vajalike tarvikute kommertsialiseerimisele, mitte telefoniteenuse kommertsialiseerimisele. Samsung, Nokia on selle valdkonna ettevõtete näited.
- Autotööstus. Pühendatud autode ja mõnel juhul mootorrataste jms sisepõlemismootoriga sõidukite tootmisele. Honda, Ford, Mercedes Benz on näiteks Äri esemest.
- Naftatööstus. Pühendatud nafta kaevandamisele ja selle turustamisele, käsikäes või mitte naftakeemiatööstusega selle rafineerimiseks. PDVSA, British Petrol, Shell, Texaco on näited selle valdkonna ettevõtetest.
Tootmine
Tootmist nimetatakse valmistamisprotsessst tarbekaupade majanduslikuks tootmiseks, mis hõlmab laia valikut inimtegevusi, alates käsitööst kuni massitööstuseni ja tooraine muutmisest tooted viimistletud või poolvalmis.
See tähendab, et see on tööstuse enam-vähem sünonüüm, juhul kui tegemist on teisejärguliste tööstusharudega. Seega võib rääkida töötlevatest tööstusharudest, et eristada neid tooraine kaevandamisega tegelevatest tööstusharudest, nagu mäetööstus.