Selgitame, mis on mitteametlik keel, selle omadused ja erinevad näited. Samuti, mis on ametlik keel.
Mis on mitteametlik keel?
Kui me räägime mitteametlikust keelest või täpsemalt öeldes mitteametlikust kõneregistrist või mitteametlikust keeleregistrist, siis räägime kõnekeelest või juhuslikust viisist, kuidas keelt kasutatakse, alati kontekst spetsiifiline kommunikatiivne.
See tähendab, et erinevalt formaalsest keelest, mida me kasutame formaalsetes, olulistes ja lugupidavates olukordades, räägime niimoodi, kui räägime oma vestluskaaslastega tuttava, usalduse või läheduse olukordades. Seda seetõttu, et kõnelejad ei kasuta meie keelt alati ühtemoodi. idioom, kuna me kohaneme suhtlusolukordadega, millega meie elus kokku puutume.
Näiteks me ei räägi samamoodi, kui oleme oma sõpradega väljakul ja kui kaitseme akadeemilist tööd spetsialiseeritud žürii ees, kuna igal olukorral on nõudlus ja vastutus erinev. See on erinevus mitteametliku ja ametliku kirje vahel. See on sama keel, kuid seda kasutatakse kahel väga erineval viisil.
Seega on mitteametlik registreerimine tüüpiline usaldus- ja tuttavatele olukordadele või igapäevastele olukordadele, kus naised reeglid viisakus ja protokolli nad lõõgastuvad. See on juhuslik suhtlemisviis, mille puhul me pöörame vähe tähelepanu keelele endale, kuna meil on hetkel muid tööriistu, mis panevad meid mõistma.
Üldjuhul hõlmab see ka meie vestluspartnerite kaasosalust või aega ja ruumi, et selgitada midagi, millest pole aru saadud. Samuti peetakse silmas sünonüüm kohta kõnekeel.
See võib teid aidata: Suuline keel
Mitteametliku keele omadused
Mitteametlikku, kõnekeelset või perekonnaregistrit iseloomustavad järgmised tunnused:
- Ta pöörab vähe tähelepanu keelekasutuse täpsusele ja korrektsusele, jättes teatava ebatäpsuse ja mitmetähenduslikkuse piiri, kuna tegemist pole planeeritud kõneviisiga, vaid puhta improvisatsiooni tulemusega.
- Võimaldab kasutada täiteaineid, ebaviisakust, Sõnamängud Y väljendid millega kaasnevad žestid või matkimine üksteise mõistmiseks, kuna nende puhul on üldjuhul kaasosaline vestluspartner.
- See eelistab lihtsaid struktuure, mille a leksikon piiratud ja eelistab alati kohest mõistmist korrektsuse ja stiili asemel. Seetõttu on see praktiline ja pragmaatiline.
- Mine lehele släng, žargoon või vulgarismid vestluskaaslaste vahel nii, et kes väljast kuulab, saab öeldust vähe aru.
Mitteametliku keele näited
Siin on paar näidet mitteametlikust keelest:
Vestlus kahe sõbra vahel:
Üks ütleb teisele: "Hei, semu, kuidas su vanaproual läheb? Üleeile või eile ütlesite mulle, et olen pooleldi haige, eks? Tema vestluskaaslane vastab: "Jah, hull, oleme umbes tuhat korda arsti juures käinud, aga see pole õige."
Kuidas me teame, et see vestlus on mitteametlik?
- Nad viitavad üksteisele kergekäeliselt ("kompa", "hull").
- Nad kasutavad tuttavat leksikoni ("vana" tähendab "ema"; "ta ei anna palliga jalga" tähendab "ta ei leia diagnoosi").
- Nad kasutavad kõnekeele pöördeid (“medio malita” tähendab “haiget”; “nagu tuhat korda” tähendab “mitu korda”).
Vestlus kahe mehe vahel, kes on äsja keset tänavat autoga avarii teinud.
Esimene, kes sõidukist välja tuleb, karjub teisele: “Kas sa oled pime? Kas sa ei näinud, et tal olid lähituled sisse lülitatud? Kust sa loa said?"
Kuidas me teame, et toon, millega ta räägib, on mitteametlik?
- Sa viitad oma vestluskaaslasele lugupidamatult, solvavate vihjetega.
- Kuigi ta räägib võõra inimesega, loobub ta viisakusest (ei ütle näiteks "sina".
- Esitab retoorilisi küsimusi, mille eesmärk on väljendada teisele oma pahameelt ("Kas sa oled pime?").
Ametlik keel
Erinevalt mitteametlikust registrist on see, mida me nimetame formaalseks keeleks, keele kasutamise viis, mis järgib konventsioone ja korrektsust ning mida kasutatakse tavaliselt lugupidamise, protokolli või intellektuaalse nõudluse olukordades, kus mitteametlikul keelel poleks ruumi.
Näiteks kui oleme saamas mõne teise riigi suursaadikut, siis on tavaline, et kasutame ametlikku keelt, viidates talle ametlike tiitlitega ja viisaka vestluse väärilise keelega.