Selgitame, mis on subjunktiivimeeleolu ja milline on konjugatsioon igas selle verbi ajavormis. Samuti näited lausetes.
Mis on subjunktiivne meeleolu?
sisse grammatika, on tuntud kui ühe konjugatsioonimustri subjunktiivne meeleolu tegusõnad paljudes keeltes, eriti indoeuroopa päritoluga, näiteks hispaania keeles, koos soovituslik ja selleks hädavajalik.
Kuid erinevalt kahest viimasest, mis vastavalt kirjeldavad tegelikkus või anda juhiseid, on subjunktiivi eesmärk väidete väljendamine hüpoteetiline, ebakindel, näiteks soovid, koefitsiendid või võimalused, olgu need siis väljamõeldud ja abstraktsed või reaalsuseks saanud.
Näiteks kasutame subjunktiivi, kui ütleme, et "ma tahan seda ole nüüd homme "," ma loodan, et ma kuulake hea "või" Mul on selle üle hea meel sa oled siin". Nagu näha, nõuab subjunktiivi mõistmine teatud peenust, eriti kuna see võib aidata teisi verbaalseid viise, näiteks imperatiivi, kui ütleme fraase nagu "ei" rääkida sellest "või tingimuslikust, kui me ütleme midagi sellist nagu" ma jooksin ainult siis, kui oleksime ostnud teine klaas".
Nagu näha, on subjunktiivi esinemine väga tavaline kõrvallaused või sekundaarlaused, pärast sidesõnad Mida et, Jah, isegi kui, muu hulgas. Nii nagu indikatiivsel meeleolul, on sellel loend erinevatest konjugatsioonidest sõltuvalt verbi ajavormist ja verbi isikust.
Subjunktiivimeeleolu verbi ajavormid
Subjunktiivne meeleolu, nagu soovituslik, konjugeeritakse kahte tüüpi verbi ajavormide järgi: liht- ja liitvormid, olenevalt sellest, kas nad kasutavad abiverbi "oma". Need ajad on:
- kohal. Kasutatakse tegevustele või soovidele viitamiseks, mis pole veel toimunud, võivad tekkida või ei ole veel täitunud. Subjunktiivi konjugatsioon selles ajavormis järgib järgmist reeglit (see varieerub ebareeglipärased tegusõnad):
| Verbaalne inimene | Tegusõnad, mille lõpp on -ar | Tegusõnad, mis lõpevad -er või -ir |
|---|---|---|
| 1. ainsuse (I) | -e (Rääkisin, rääkida) | -kuni (juua, joogiks; elada elama) |
| 2. ainsuse (sina) | -on (rääkida) | -nagu (juua; elus) |
| 2. ainsuse (sina) | -e (Rääkisin) | -kuni (juua; elada) |
| 3. ainsus (ta/ta) | -e (Rääkisin) | -kuni (juua; elada) |
| 1. mitmus (me) | -emos (räägime) | -amos (joome; elame) |
| 2. mitmus (sina) | -in (rääkida) | -an (juua; elada) |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | -in (rääkida) | -an (juua; elada) |
- Ebatäiuslik või kaasaegne minevik. Kasutatakse lõpetamata mineviku või tulevaste tegevuste väljendamiseks, mis on oletatavad või ebareaalsed ja mida üldiselt piirab lause kontekst või ajalised markerid. Konjugatsioon toimub vastavalt järgmisele reeglile:
| Verbaalne inimene | Tegusõnad, mille lõpp on -ar | Tegusõnad, mis lõpevad -er või -ir |
|---|---|---|
| 1. ainsuse (I) | -ara või -ase (rääkima, räägi) | -iera või -iese (jõid, jõid; elada, elanud) |
| 2. ainsuse (sina) | -aras või -ases (räägid, räägid) | -ieras või -ieses (sa jood, sa jood; sa elaks, elaks) |
| 2. ainsuse (sina) | -ara või -ase (rääkima, räägi) | -iera või -iese (jõid, jõid; elada, elanud) |
| 3. ainsus (ta/ta) | -ara või -ase (rääkima, räägi) | -iera või -iese (jõid, jõid; elada, elanud) |
| 1. mitmus (me) | Lähme või lähme (me räägiksime, räägime) | - olid või -iesemos (jõime, jõime; elasime, elasime) |
| 2. mitmus (sina) | -aran või -asen (nad räägivad, sa räägid sisse) | -iera või -iesen (jooks, jõid; elaks, elada) |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | -aran või -asen (nad räägivad, sa räägid sisse) | -iera või -iesen (jooks, jõid; elaks, elada) |
- Täiuslik pinge. See on loendi esimene liitvorm, mis on konstrueeritud, kasutades subjunktiivi olevikuvormis konjugeeritud abisõna "on" ja seejärel osalause põhiverbi (-ado, -ido). Seda kasutatakse subjektiivselt väljendamaks end just õigel ajal juhtunud tegude kohta, näiteks: "Mul on hea meel, et sa oled tulnud"Või" ma ei suuda uskuda, et tean on armunud”. Ja nii:
| Verbaalne inimene | Verb haber olevikus subjunktiivis |
|---|---|
| 1. ainsuse (I) | on |
| 2. ainsuse (sina) | pöök |
| 2. ainsuse (sina) | on |
| 3. ainsus (ta/ta) | on |
| 1. mitmus (me) | andke meile |
| 2. mitmus (sina) | on |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | on |
- Minevik täiuslik. Nagu eelmiselgi juhul, on tegemist liitvormiga, mis kasutab abisõna "on", kuid seekord konjugeeritud imperfekti ehk kopreteriidi reegli järgi, millele järgneb osastavas põhiverb (-ado, -ido). Sel juhul kasutatakse seda väljendamaks ebareaalseid või hüpoteetilisi minevikusituatsioone, mis on juba juhtunud ja on kaugel kõneleja olevikust, näiteks: "Parem hinne oleks, kui Ma oleksin õppinud"Või" Kui ma kohale jõudsin, olin üllatunud, et sina oleks olnud juba erakonnast”. See on konjugatsioon:
| Verbaalne inimene | Tegusõna on minevikus imperfekti subjunktiivi |
|---|---|
| 1. ainsuse (I) | oli, oleks |
| 2. ainsuse (sina) | oleks, oleks |
| 2. ainsuse (sina) | oli, oleks |
| 3. ainsus (ta/ta) | oli, oleks |
| 1. mitmus (me) | oleksime, oleksime |
| 2. mitmus (sina) | oleks, oleks |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | oleks, oleks |
- Lihtne tulevik. Kasutatakse hüpoteetiliste olukordade või tegevuste väljendamiseks, mida pole veel toimunud, eriti kui need on seotud tingimustega.
| Verbaalne inimene | Tegusõnad, mille lõpp on -ar | Tegusõnad, mis lõpevad -er või -ir |
|---|---|---|
| 1. ainsuse (I) | - on (ma räägin) | -iere (hakkab jooma; elab) |
| 2. ainsuse (sina) | -ares (rääkida) | -ieres (sa jood; kas sa elad) |
| 2. ainsuse (sina) | - on (ma räägin) | -kuni (hakkab jooma; elab) |
| 3. ainsus (ta/ta) | - on (ma räägin) | -kuni (hakkab jooma; elab) |
| 1. mitmus (me) | - me teeme (me räägime) | - me teeme (me joome; me elame) |
| 2. mitmus (sina) | -aren (räägi sisse) | -ieren (hakkab jooma; nad jäävad elama) |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | -aren (räägi sisse) | -ieren (hakkab jooma; nad jäävad elama) |
- Täiuslik tulevik. Jällegi on see lihttuleviku, üldiselt tingliku või järeleandliku kasutuse liitvorm (koos abisõnaga "on"), väga haruldane ja taandatud rohkem kui juriidilisele keelele. Seda kasutatakse võimalike tulevaste olukordade kohta, mis viitavad mingisugusele tagajärjele või suhtele, ja need moodustatakse abisõna tulevases lihtsõnas ja osastava põhiverbi (-ado, -ido) konjugeerimisel. A) Jah:
| Verbaalne inimene | Tegusõna haber tulevikus lihtsõna subjunktiivist |
|---|---|
| 1. ainsuse (I) | seal on |
| 2. ainsuse (sina) | kas sul oleks |
| 2. ainsuse (sina) | seal on |
| 3. ainsus (ta/ta) | Oleks |
| 1. mitmus (me) | meil oleks |
| 2. mitmus (sina) | oleks |
| 3. mitmus (nemad / nemad) | oleks |
Näited alalausega lausetest
Siin on mõned laused subjunktiivi kasutamise näitena:
- Las austatu räägib!
- Soovin, et sul oleks minu jaoks rohkem kannatust, ema.
- Ma poleks eksinud, kui oleksin sind varem kuulanud.
- Loodetavasti võidame loterii.
- Kuhu iganes lähete, tehke seda, mida näete.
- Otsin naist, kes tantsib hästi tangot.
- Oh, vaene mees, kes kuningannast halvasti räägib!
- Kui ta oleks korralikult laulnud, oleks auhind tema.
- Ma tahan, et sa tooksid mulle portfelli koju.
- Las teie reis läheb väga hästi!
- Me kõik tahame, et valiksite meid oma rühma.
- Kes keeldub õiglusega koostööd tegemast, koheldakse kaastöötajana.
- Kui lennukis oleks vaid arst!
- Kes iganes nad olid, olid nad sinu sõbrad.
- Kui oleksite minu ettepaneku vastu võtnud, oleksime täna õnnelikud.
- Mulle meeldiks, kui su vanemad sind täna otsima ei tuleks.