sotsiaalsed normid

Ühiskond

2022

Selgitame, mis on sotsiaalsed normid, nende tunnused, näited ja õigusnormid. Lisaks muud tüüpi standardid.

Sotsiaalsed normid, nagu eakate abistamine, ei ole kohustuslikud, kuid on laialt levinud.

Mis on sotsiaalsed normid?

Sotsiaalsed normid on reeglite ja sätete rühm, mille määrab kindlaks ühiskond isikute käitumise kohta.

Need on sotsiaalsed kaalutlused, mida ühiskond meile sobiva või lugupidavalt peale surub. Selle täitmata jätmine ei tähenda aga a kuritegevus, kuid parema nautimiseks tuleb seda järgida kooseksisteerimine ja vastuvõtt.

Sotsiaalsed normid hõlmavad väärtused, traditsioonid, rituaalid, traditsioonid Y käitumised igasuguseid, mis võivad olla enam-vähem lähedased moraalinormid või ühiskonna kultuuritraditsioon.

Seda tüüpi reeglid Need on mitteformaalsed ja tulenevad sotsiaalsest konsensusest ehk sellest, mida teatud ühiskond (või selle sektor) peab mingil hetkel hea maitsega.

Sotsiaalsete normide tunnused

Sotsiaalsed normid varieeruvad vastavalt nende sotsiaalkultuurilisele kontekstile, nad ei ole universaalsed: need sõltuvad kohast ja ajast, kuhu nad kuuluvad. Näiteks puritaansuse ja tagasihoidlikkuse poolest kuulsa viktoriaanliku Inglismaa sotsiaalsed normid ei ole samasugused, mis praegu samas riigis eksisteerivad, ega ka sarnased samal ajal, vaid Hiinas eksisteerinutega.

Teisalt ei kaasne sotsiaalsete normide mittejärgimine iseenesest formaalset või juriidilist sanktsiooni, kuid nende järgimata jätmine võib kaasa tuua tõrjumise olukordi, kuna nende eesmärk on käitumist standardiseerida. Näiteks võidakse meilt keelata kirikusse sisenemine, kui teeskleme, et teeme seda ujumisriietes.

Näited sotsiaalsetest normidest

Sotsiaalsed normid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist.

On igasuguseid sotsiaalseid konventsioone, mis kvalifitseeruvad sotsiaalseteks normideks. Näiteks:

  • Pea kõikjal läänes surub ta a tervitades kätt isik teadmata. Kui aga tegemist on kellegi tuttavaga, muutub tervitus põsele suudluseks või muuks suhtluseks, mis omakorda oleneb inimese soost: teatud riikides tervitavad mehed üksteist alati käepigistusega. , samas kui teistel on tavaline põsele musitamine.
  • Hispaaniast sõltuvas koloniaal-Ameerikas oli ühiskonna eraldamine rassi järgi (indiaanlased, mustanahalised, valged) tavaline ning alluvate rasside (indiaanlased ja mustanahalised) vaheline formaalne kohtlemine domineeriva suhtes pidi toimuma teatud keeleliste valemite järgi: "Teie arm" või "Teie oivalisus". Sama pidid tegema valged, kui nad suhtlesid kuninga saadikute või oma võimudega.
  • Mõnes moslemiriigis on kood Ma austan söögiajal kaasake viimane röhitsemine tänu ja heakskiidu märgiks. Läänes seevastu peetakse laua taga röhitsemist ebaviisakaks ja halva maitsega.

Sotsiaalsed normid ja õigusnormid

Sotsiaalsetel ja õigusnormidel on sarnane päritolu: need on osa normidest, millega ühiskond otsustab konsensuslikult ennast valitseda ning mis korraldavad, struktureerivad ja sõnastavad igapäevast asjaajamist. Õigusnormidel on aga palju formaalsem, universaalsem ja jõustatavam ulatus, kuna nende täitmata jätmine toob valitsusele kaasa karmid karistused. Seisund.

Ja vastupidi, sotsiaalsed normid võivad põhjustada arusaamatusi, teiste solvamist või sotsiaalset isolatsiooni, kuid harva riskantsemaid olukordi.

Lisaks saab sotsiaalseid norme austada mitmel viisil, kasvõi osaliselt, või asendada need teistega. Kuigi õigusnormid on kinnistavad ja määratlevad raamistiku õiglus ja ühiskondade kooseksisteerimine.

Muud tüüpi standardid

Norme või normatiivkäske võib olla mitut tüüpi, olenevalt neid väljastavast asutusest või eluruumist, mida nad püüavad reguleerida või kontrollida. Seega võib rääkida ka:

  • Religioossed normid. Need tulenevad religioossetest institutsioonidest ja reguleerivad inimeste vaimset elu. Need on isiklikud ja vabatahtlikud. Need viitavad koodile või filosoofiale järgimisele, mida peetakse teeks pääste või ülenduse poole.
  • Õigusnormid. Need pärinevad kohtu- või õigusasutuselt ja on sunniviisilised. Moodustage keha seadused millega ühiskond ennast valitseb.
  • Moraalinormid. Need juhivad üksikisikute käitumist ühiskonnas. Need sõltuvad sellest, mida see ühiskond peab "heaks", "halvaks" või "piisavaks".
!-- GDPR -->