Selgitame, mis on Maa tuum, selle osad, temperatuur ja muud omadused. Samuti, kuidas see koos Maaga tekkis.
Mis on Maa tuum?
sisse geoloogia, on tuntud kui Maa tuum või tuuma tuum Maa meie planeedi struktuuri sügavaimasse osasse, see tähendab selle kesksesse sfääri. See asub allpool maapealne mantel, umbes 2900 kilomeetrit planeedi pinnast allpool.
Olles sügavaim kiht planeet, See on väga kuum ja tihe koht, millel on kõige pindmiste kihtide ja ka teiste teadaolevate planeetide suhtes väga erilised omadused, kuna Maa on kõige tihedam keha kõigist planeetidest, mis eksisteerivad. Päikesesüsteem (koos tihedus 5515 kg / m3 keskmine).
Näiteks arvestades selle enamuse koostist rauda ja nikkel (mille jaoks oli see keemiliste sümbolite tõttu varem tuntud kui NiFe), aga ka teiste ferromagnetiliste mineraalide tõttu vastutab selle sisesfääri pöörlemine planeeti ümbritseva elektromagnetvälja (tuntud kui magnetosfäär) tekitamise eest. kaitseb pidevalt kiirgava päikesekiirguse eest.
Ilmselgelt pole keegi kunagi Maa tuumas käinud. Sügavamad väljakaevamised inimkond neil on vaevu õnnestunud laskuda 12,3 km sügavusele maapinnast, nii et tuuma teaduslikud uuringud koosnevad teoreetilistest ja deduktiivsetest analüüsidest või uuringutest, mis on tehtud ligikaudsete andmete põhjal. lained looduslik või tehislik seismiline.
Maa tuuma omadused
Maa tuuma iseloomustavad järgmised omadused:
- See on planeetide keskus ise, väga tihe ja väga kuum koht. Selle keskmine tihedus on hinnanguliselt 11 000 kg / m3 ja selle temperatuuri keskmine temperatuur ületab 6700 kraadi Celsiuse järgi.
- Tuum koosneb peamiselt rauast, 5–10% niklist ja muudest väiksematest elementidest, nagu väävel ja hapnik. Need materjalid esinevad vedelal kujul südamiku välisküljel ja tahkel kujul selle sisemises osas.
- Maa tuum on umbes 3500 km raadiusega kera, mis moodustab 32% mass kogu Maa ja on iseenesest suurem kui kõik planeet Marss.
- See on jagatud kaheks osaks: välimine (vedel) südamik ja sisemine (tahke) südamik.
Maa tuuma teke
Maa tuuma komponendid olid olemas planeedi sündides, umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Nagu ülejäänud materjal Päikesesüsteemis, läbis ka Maa intensiivse algtemperatuuri etapid, mis võimaldasid tekkida sulamid eriti tihe metall selle keskel. Need materjalid jäävad endiselt oma metallisesse südamikusse, alludes nende tohutule mõjule gravitatsiooni ja Surve.
Tuum kui selline tekkis aga palju hiljem, tänu maapealsete materjalide diferentseerumisele planeedi jahtumisel. Seega moodustasid kergemad materjalid, nagu enamik silikaate, mantli väliskihid ja Cortex, kusjuures põhja jäid raud ning mitmesugused rasked ja radioaktiivsed materjalid. Seda protsessi nimetatakse "planetaarseks diferentseerumiseks".
Maa tuuma temperatuur
Nagu oleme öelnud, on Maa tuuma temperatuur väga kõrge, ulatudes 6700 kraadini Celsiuse järgi: see on kuumem kui Maa välimine pind. Päike.
Maa tuuma alajaotused
Maa tuum jaguneb kaheks selgelt eristatavaks osaks:
- Välissüdamik ehk selle kõige pealiskaudne kiht koosneb umbes 2200 kilomeetrist sularauast, niklist ja muudest metallidest temperatuurivahemikus 4500–5500 kraadi Celsiuse järgi. See on väga madala viskoossusega kiht, mis on allutatud väga ägedatele konvektsiooniprotsessidele, mille nihkumine tekitab täpselt Maa magnetosfääri, mis toimib hiiglasliku dünamona.
- Sisemise südamiku ehk selle sügavaima kihi raadius on ligikaudu 1255 kilomeetrit ning see koosneb 70% rauast ja 30% niklist tahkes sulamis. Samuti on minimaalne protsent muid raskeid mineraale nagu juhtima, iriidium ja titaan, mis kõik on tihendatud samas ülitihedas ja raskes aines nii kõrgetel temperatuuridel, et see ei ole võimeline tootma elektromagnetism.