laiskus

Selgitame, mis on laiskus, milline on laisk ja kuidas psühholoogia seda mõistab. Samuti, miks on see religioonis patt.

Laisk inimene ei tee asju sellepärast, et ta ei taha pingutada.

Mis on laiskus?

Laiskus on selle puudumine motivatsiooni või valmisolek teatud ülesannet täita. Seda terminit kasutatakse ka laiskuse, jõudeoleku või loiduse tähistamiseks, kui mitte hooletuse või igavuse tähistamiseks.

Üldiselt alates a isik Laisalt naiselt oodatakse, et ta lõpetaks nende asjade tegemise, mida ta võiks teha, kuna ta ei taha end pingutada, ja võtab seetõttu ette muid meelelahutuslikumaid asendustegevusi või jääb jõude. Tema voorus vastupidine on töökus.

Laiskust peetakse enamikus kultuurid nagu pahe või defekt kuni selleni, et doktriin Christian peab seda üheks seitsmest surmapatust, millega inimene Jumala soosingust kõrvale kaldub. Katoliikliku ettekujutuse kohaselt kutsuvad laiskus ja jõudeolek pattja nad kolivad ära inimene kohustuse täitmisest. Aastal 1589 seostati seda deemoni Belphegoriga.

Näiteks võib laisaks nimetada kedagi, kes teeb asju, et hädast välja tulla, asjatult. Need inimesed, kes ei võta oma ülesandeid tõsiselt või ei tähtsusta neid või kes lihtsalt ei taha midagi teha.

Kuna aga inimmõistuse toimimise kohta on rohkem teada, on psühholoogia eristada laiskust kurbusest, depressioon, abulia või düstüümia, mis viitavad teist laadi emotsionaalsetele või psühhiaatrilistele seisunditele.

Lõpuks on laiskust traditsiooniliselt kujutatud siesta kujutisega, inimesest, kes magab või passib, tavaliselt lamab, lamab või istub ning on ümbritseva maailma suhtes ükskõikne.

!-- GDPR -->