avalik võim

Ühiskond

2022

Selgitame, mis on avalik võim, millised on selle harud, suhted poliitilise võimuga ja muud omadused.

Avalik võim jaguneb kolmeks haruks.

Mis on avalik võim?

Avalikud volitused on erinevad volitused Seisund vabariigis, st kui riik teostab monopoli vägivalda. Öeldes saab vajadusest sündinud Inimesed elada oma eakaaslaste seas ja teha seda suhteliselt rahus ja korras. Sel põhjusel on vajalik konsensusliku asutuse olemasolu, mis asendab seadus kõige tugevam.

Kogu avalik võim lähtub riigist ning faktilises või materiaalses mõttes organitest ja institutsioonid millest see koosneb. Seda reguleerib rangelt õigussüsteem, st seaduste kogum, mille kaudu ühiskond on nõustunud järgima. Teisisõnu, avalik võim on legitiimne ainult siis, kui see pärineb riigiüksuselt ja tegutseb kooskõlas seadusega.

Teisest küljest nimetatakse avalikku võimu ka riigi võimuks sundida kodanikele et nad järgiksid seadusi ja otsuseid vastu võtta kollektiivse heaolu nimel. Teisisõnu, see on riigi võime end kaitsta ja reguleerida.

Seetõttu on see ühiskonna avalik-õiguslike organite vahel ebaühtlaselt jaotunud, asetades seega ühed teistest kõrgemale, sõltuvalt nende kollektiivse tähtsuse tasemest.

Avaliku võimu tunnused

Ühiskonnad on tõelised võimude "tähtkujud" selles mõttes, et rühmad Inimesed omandavad ja kasutavad võimu teiste üle, kui nad omandavad ressursse või mõju.

Sellised tegurid nagu religioon, ajakirjandus ja majandusrühmitused kasutavad tegelikus elus võimukvooti elanikkonnast. Selle tahtekontserdi keskel on riigi avalik võim selleks, et tagada korra ja toimimise miinimumraamistik.

Avalik võim on:

  • Sunniviisiline Kuna seda saab üksikisikule peale tema nõusolekuta peale panna.
  • Väline. Sest see pärineb muudest juhtumitest peale tema enda, milleks on institutsioonid.
  • Autonoomne. Kuna institutsioonid naudivad autonoomia volituste hierarhias ja jagunevad üldiselt kolmeks eri haruks, mis vastutavad teiste jälgimise ning tasakaalu või vastukaalu säilitamise eest.

Tänu riigiharude autonoomiale ei saa ükski avalik võim valitseda kogu riiki. Need harud on: täitevvõim, seadusandlik ja kohtuvõim.

Avaliku võimu harud

Avaliku võimu lahususe teooria kohaselt on kolme avaliku võimu ülesandeks jälgida üksteist ja olla vastukaaluks teiste otsustele, samuti legitimeerida üksteist ja luua tasakaalustatud riik, mis on vaba. autoritaarsused. Need avaliku võimu harud on:

  • Täidesaatev võim. Esindab poliitilist juhtkonda valitsus, mis satub rahva tahtel (vähemalt demokraatlikes valitsustes) valitud presidendi, peaministri vms kätte. Sellesse kuuluvad ka ministrite rong, kubernerid, linnapead ja linnapead ning presidendi määratud erinevate avalik-õiguslike asutuste presidendid. Kõik need tegelased võivad põhiseaduses sätestatud korras ametist kõrvaldada teiste võimude poolt.
  • Seadusandlik võim. See tegeleb ühiskonna ja riigi enda toimimist reguleerivate seaduste koostamisega, mis tähendab nende loomist, kehtetuks tunnistamist või parandamist.Nimetatud seadused võivad olla ajutised või alalised ning mõnikord võib president neile veto panna või kohtud tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kui need on vastuolus põhiseaduses sätestatuga. See võim on parlamendil, mille liikmed valitakse rahvahääletusel riigi erinevate poliitiliste jõudude seast.
  • Volikiri. Ta vastutab selle eest juhtimine selle õiglus, ehk siis põhiseaduses ja seadustes sätestatu tõlgendamiseks, jõustamiseks. See tähendab juhtumite hindamist, läbiviimist uurimine, määrata sanktsioone ja määrata hüvitist. See võim koosneb tavaliselt kohtute ja kohtunike hierarhilisest puust, mille määrab tavaliselt ametisse seadusandlik või täidesaatev võim ja mis on struktureeritud erinevatesse kodadesse või kohtutesse, et tegeleda iga konkreetse seadusega nõutava küsimusega.

Avalik võim ja poliitiline võim

Poliitiline võim on see, mida kasutavad erinevad poliitilised osalejad rahvusja see võimaldab neil mõjutada ühiskonna käitumist, alati seadusega ette nähtud raamides. Tegelikult on igasugune poliitiline võim ebaseaduslik, isegi kui see puudutab riigi institutsioone, kui seda ei kohandata õigussüsteemis sätestatuga.

Näiteks sõltuvad nii täitevvõim kui ka seadusandlik võim avaliku hääletuse legitiimsusest ning neid ei saa kunagi nimetada seaduses sätestatuga vastuolus oleval viisil. Selle asemel seadustatakse täidesaatev võim selle määramisega teiste avalike võimude poolt.

Siiski võib teil olla poliitiline võim ja mitte kuuluda riigi koosseisu, nagu see on ametiühingute või ametiühingute puhul ametiühingud, majandusrühmade või organiseeritud kodanikuühiskonnaga. See muudab ühiskonna poliitiliste jõudude konstellatsiooniks, mille korraldamine on riigil keeruline ülesanne.

!-- GDPR -->