- Mis on asesõnad?
- Isikulised asesõnad
- Refleksiivsed ja vastastikused asesõnad
- Omastavad asesõnad
- Demonstratiivsed asesõnad
- Küsivad ja hüüdvad asesõnad
- Suhtelised asesõnad
- Arvulised asesõnad
- Määratlemata asesõnad
Selgitame, mis on asesõnad, millised on iga asesõnatüübi omadused, kasutusalad ja näited.
Mis on asesõnad?
Asesõna tüüpi nimetatakse sõna või grammatiline kategooria, millel ei ole fikseeritud ja universaalset viitajat, kuid mis sõltub sellest kontekst nende hääldamisest, st sellest, kes, kuidas ja kus nad neid kasutavad. Seega näitavad asesõnad tegelikult teatud tüüpi seost isikud, asju või muud tüüpi viiteid.
Asesõnad on olemas kõigis inimkeeltes, millele need pakuvad suuremat ökonoomsust, asendades lauseahelas teatud viiteid või tuues need esile ilma, et peaks neid pidevalt kordama, mis muudaks laused väga pikaks ja tülikaks.
Igas idioom Nad võivad esitada variatsioone ja alluda erinevatele reeglitele, kuid üldiselt kalduvad nad reageerima viitaja soole ja arvule, samuti grammatilisele käändele, olenevalt muidugi ka sellest, mis tüüpi asesõna see on. Mõnes keeles, näiteks hispaania keeles, võivad asesõnad vormilt kokku langeda teiste sõnadega, nt omadussõnad või determinandid, millega nad saavad teatud meeli jagada.
Näiteks on olemas omastavad omadussõnad (“mina isa ") ja omastavad asesõnad (" the Omad”), Sõltuvalt sellest, kas need on kaasas nimisõna või asendage see vastavalt. Seda on veelgi lihtsam näha isiklike asesõnadega: "mina" võib tähistada erinevaid nimisõnu, olenevalt sellest, kes seda hääldab.
Hispaania keeles on märkimisväärne hulk erinevat tüüpi asesõnu, mida proovime allpool eraldi kirjeldada.
Isikulised asesõnad
Nagu nimigi viitab, on isikulised asesõnad need, mis tavaliselt viitavad isikule või nimele, vabastades meid vajadusest nimisõna või isegi terve nimisõnafraasi järele. Seega väljendavad need alati referendi isikut, arvu, sugu ja juhtumit ning jagunevad kahte kategooriasse:
- Toonilised või iseseisvad isikulised asesõnad, mida saab kasutada iseseisva vastusena või muust asesõnast eraldatud elementidena palve. Neid õpitakse esimestena keele omandamisel ja nad määravad grammatilise konjugatsiooni jaoks verbaalsed isikud. Hispaania keeles võib need asesõnad lausest sageli välja jätta, kui on selge, kellele me viitame, ja need on järgmised:
| Isik | Asesõna | Näited |
|---|---|---|
| 1. ainsuses | Mina | Olen pärit teisest riigist. |
| 2. ainsuse (mitteametlik) | Sina | Kes sa oled? |
| 2. ainsuse (formaalne) | Sina | Sa ei tea, mida see ütleb. |
| 3. ainsuses | Ta ta | Ta on mu sõber / Ta on minu sõber. |
| 1. mitmus | Meie / meie | Tulime rongiga. Tulime rongiga. |
| 2. mitmus | teie poisid | Kust te pärit olete? |
| 3. mitmus | Nad / nemad | Neil on raha / Neil on raha. |
Poolsaare hispaania keeles on olemas ka mitmuse 2. isiku mitteformaalne eksklusiivne vorm: "te" (te olete mu sõbrad), mida kasutatakse maailma hispaania keelt kõnelevate inimeste seas vähemuses. Sama juhtub "vos" kasutamisega "tú" (teate, kes ma olen) asemel, mis on tüüpiline erinevatele piirkondades Hispano-Ameerika naised, nähtus, mida tuntakse voseo nime all.
Teisest küljest, kui need rõhutatud asesõnad esinevad eessõnarežiimis (st eessõnaga sisse viidud), muudetakse need mõnel juhul, mis on näidatud allpool:
| Isik | Asesõna | Näited |
|---|---|---|
| 1. ainsuses | Mina / minuga | Kõik naersid mu üle.
Nad kõik olid eile minuga. |
| 2. ainsuse (mitteametlik) | Sina / Sinuga | Kodus küsitakse alati sinu kohta.
Nad ütlesid, et hakkavad sinuga kohtama. |
| 2. ainsuse (formaalne) | Sina | Avalikkus karjub teie järele. |
| 3. ainsuses | Kui saan | Ta rääkis iseendaga / Ta rääkis iseendaga.
Ta oli iseendaga / Ta võttis oma asjad kaasa. |
| 3. mitmus | Temaga | Neil oli raha kaasas. |
- Rõhuta või sõltuvad isikupronoomenid, mida tavaliselt ei kasutata iseseisvalt, vaid teatud sõnade lõpu lisadena (kliitika) või asendusena otsese või kaudse objekti lauses. Olenevalt kujust tegusõnaNad võivad minna enne või pärast seda. Umbes:
| Isik | Asesõna | Näited |
|---|---|---|
| 1. ainsuses | ma | Ära sunni mind tülitama. Arvad, et saad mind aidata? Kas sa tõid mulle kingituse? |
| 2. ainsuse (mitteametlik) | Tee | Maria helistas sulle telefoni teel. Me tahtsime sind unustada. Oleme teiega tööle kaasas. |
| 2. ainsuse (formaalne) | Sina | Tulime sind vaatama, Garcia. Ma ei räägi teile kõike uuesti, söör. |
| 3. ainsuses | See / see mina/mina | Mul on see meeles / mul on see meeles. Tulime seda vaatama / Tulime seda vaatama. Tal pole ema vastu kannatust. Kleit talle ei sobi. Sinu nõbu viis politsei kätte. Maria andis kõik oma advokaadile. |
| 1. mitmus | Meie | Võitsime sooduspileti. Nad ütlesid, et me peaksime minema. |
| 2. mitmus | Se / Les | Kas märkasite, et sajab vihma? Peate tagasi pöörduma. Ma tõin sulle hommikusöögi. |
| 3. mitmus | The Les / Se | Nad otsivad sind / Nad otsivad sind. Kas sa andsid neile eile minu tervitused? Nad näevad veidi nõrgad välja. |
Refleksiivsed ja vastastikused asesõnad
Need on väga spetsiifilised asesõnad, mis näitavad suunda, mida verbi tegevus võtab, ja et see läheb verbi enda poole. teema (refleksiivne), või kui tegemist on mitme subjektiga, läheb see ühelt subjektilt teisele ja vastupidi (vastastikune). Need võivad, nagu ka eelmistel juhtudel, olla kliitilised või mitte (see tähendab, et nad võivad minna eraldi verbi ette või selle kõrvale, lõpus).
- Refleksiivsed asesõnad
| Isik | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| 1. ainsuses | ma | ma riietun / ma riietun. |
| 2. ainsuse (mitteametlik) | Tee | Kas sa pesid käsi? / Pese oma käed. |
| 2. ainsuse (formaalne) | Ma tean | Kas olete end peeglist näinud? / Püsti! |
| 3. ainsuses | Ma tean | Ta istus põrandale
Ta istus diivanile. Ta ei tahtnud peatuda. Ta ei tahtnud peatuda. |
| 1. mitmus | Meie | Kas me paneme riidesse?
Parandame oma meiki. |
| 2. mitmus | Ma tean | Kas sa vahetasid vannitoas riideid?
Nad peavad maha rahunema. |
| 3. mitmus | Ma tean | Nad rebivad oma riided.
Su riided kuivavad rõdul. |
- Vastastikused asesõnad
| Isik | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| 1. mitmus | Meie | Tema ja mina armastame üksteist meeletult.
Sel õhtul me suudlesime. |
| 2. mitmus | Ma tean | Teil on üksteist.
Ärge saage arutelus haiget. |
| 3. mitmus | Ma tean | Nad räägivad üksteisele kogu aeg vastu.
Nad hoidsid tantsimiseks käest kinni. |
Omastavad asesõnad
Kuigi neid peetakse tavaliselt isiklike asesõnade juhtumiteks, saab neid klassifitseerida eraldi, kuna need näitavad poolte vahelist väga spetsiifilist suhet: kuuluvus- või päritolusuhet. Need asesõnad võivad väljendada ühte (ühe või mitme asja) valdajat või mitut (ühe või mitme asja) valdajat.
| Isik | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| 1. ainsuses | Minu / minu minu / minu | See auto on sinine, minu oma on must. Kas ma saan laenata tassi? Jätsin enda oma koju. Anna mulle minu oma kohe. Need on sinu lapsed, need on minu omad. |
| 2. ainsuse (mitteametlik) | Sinu / sinu oma sinu / sinu oma | Ma ei mäleta, milline sinu oma on. Kas need särgid on sinu omad? |
| 2. ainsuse (formaalne) | Sinu oma tema / tema oma | Seda ideed arutati enne sinu oma, boss. Need kviitungid ei ole teie, litsentsiomanik. |
| 3. ainsuses | Sinu oma tema / tema oma | Kas sa andsid oma endisele kõik? Ta tahab, et see maja oleks tema oma. Ütlesin talle, et minu lemmikloomad pole tema omad. |
| 1. mitmus | Meie / meie Meie / Meie | Nemad kiitsid selle projekti meie asemel heaks.
Kohale jõudsid kõik koogid peale meie oma. |
| 2. mitmus | Sinu oma tema / tema oma | Seal on kõik lapsed, aga ma ei näe sinu oma. Unustasime kaardi, kas maksaksite oma kaardiga? Kui ostame tassid, on need sinu omad. |
| 3. mitmus | Sinu oma tema / tema oma | Tegime neile kingitusi ja nad ei taha oma. Tekki pole vaja, nad tõid oma. Kas nad jätsid sulle su kotid ja kas sa kaotasid nende omad? |
Demonstratiivsed asesõnad
Demonstratiivsed asesõnad on need, mis täidavad teatud määral deiksis või demonstratsioon, st asendada referent, millele see vihjatakse, eristades seda teistest võimalikest. Seega, erinevalt isikupärastest asesõnadest, ei vasta need kõigile grammatilistele isikutele, vaid viitaja soole ja arvule.
Hispaania keeles on need asesõnad jaotatud kolme erineva seeria alusel, millest igaüks väljendab kõneleja erinevat läheduse või läheduse astet (füüsilist või kujundlikku) seoses sellega, millele ta viitab, ning traditsiooniliselt rõhutatakse, et eristada kõnelejast kõnelejast. demonstratiivsed omadussõnad neil on täpselt sama kuju.
- Esimene seeria: see. See on asesõnade kogum, mis edastab kõneleja poolt viidatud viite suhtes suurima läheduse. See lähedus võib olla füüsiline, ajaline või muud laadi ning kasutatavad asesõnad on järgmised:
| Viitaja | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| Ainsuses mehelik | Ida | Ma tahan seda, mitte seda, mis seal on. Kas see on sinu isa? |
| Ainsuses naiselik | On | Ja kes ta enda arvates on? Me ei lahendanud seda kontot, vaid seda. |
| Neutraalne | See | Kas see on kõik, mis sul on? Ma ei tea, kas sellest piisab. |
| Mehelik mitmus | Need | Kas sa tead, kes need on? Need on meil olemas, teised raamatud on väljas. |
| Naiselik mitmus | Are | Need on maailma kõige ilusamad lilled.
Aga mis jama need on? |
- Teine seeria: see. Sel juhul väljendavad asesõnad suuremat kaugust kui eelmine, kuigi mitte nii palju kui järgmisel juhul.
| Viitaja | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| Ainsuses mehelik | See | See seal on mu poiss-sõber.
Kumb, see puu juures? |
| Ainsuses naiselik | See | See ei ole õige vabandus.
Ärge ostke seda, saadaval on paremaid maju. |
| Neutraalne | See | Kas sa nägid seda?
See ei tohiks teid takistada. |
| Mehelik mitmus | Need | Need olid tolleaegsed käsud.
Ma vahetan sulle oma kingad nende vastu. |
| Naiselik mitmus | Need | Mis küsimused need on?
Need ei ole müügiks. |
- Kolmas seeria: see. Lõpuks näitavad need asesõnad maksimaalset füüsilist, ajalist või muud kaugust kõnelejast.
| Viitaja | Asesõna | Näide |
|---|---|---|
| Ainsuses mehelik | See | Kõigi selja taga oli minu vanaisa. Peida end puu taha, nagu see. |
| Ainsuses naiselik | See | Milline uskumatu aeg see oli! Minu pastakas pole see, vaid see. |
| Neutraalne | See | See, mida me ei tea, kutsub meid.
Sa pead nägema, mida ma sulle kord ütlesin. |
| Mehelik mitmus | Need | Kes on need koeraga?
Suhtuge kahtlustavalt nendesse, kes teid ei tervita. |
| Naiselik mitmus | Need | Selliseid laule pole enam.
Kas minu asjad on need või need siit? |
Küsivad ja hüüdvad asesõnad
Nagu nimigi ütleb, on need asesõnad, mida kasutatakse eranditult otse küsimiseks või hüüatamiseks, mistõttu on nendega tavaliselt kaasas küsimärgid (¿?) või hüüumärgid (¡!), kuigi need ei pruugi olla. Need peavad olema alati rõhutatud ja lause sees enam-vähem fikseeritud tähendusega.
| Asesõna | Kasuta | Näide |
|---|---|---|
| Mida | Küsige või väljendage end mõne asja või olukorra kohta. | Mis see on? Kui uhke! Ta ei öelnud, mida tahtis. Mis see minu jaoks loeb. |
| Kes kes | Isiku või teema kohta küsimine või eneseväljendus. | Kellele? Kes ütleks! Ma tean, kellega sa kohtad. |
| Milline, milline | Küsige komplektist võetud elementi või võimalike elementide loendit. | Mis su nimi on? Ütle mulle, milline neist on sinu lemmik. Mis see saab olema? |
| Kui palju, kui palju | Küsige või väljendage end teatud summa kohta. | Kui kaua ma veel ootan? Ma ei tea, kui palju see maksma läheb. Kui palju on möödunud! |
| Kuidas | Küsige või väljendage end mõne viisi või olukorra kohta. | Kuidas see on? Nagu te ütlete? Pole õrna aimugi, kuidas plaanid tulla. |
Suhtelised asesõnad
Suhtelised asesõnad viitavad alati lause sees juba mainitud või teadaolevale eelkäijale, mis on üldjuhul nimisõnafraas või nimisõna ja mis erandjuhul ei pruugi selgesõnaliselt esineda. Seega täidavad need asesõnad nimisõna või terve nimisõnafraasi asendamisel samu funktsioone, mis lause sees.
Suhtelisi asesõnu ei rõhutata ja nendega kaasneb tavaliselt artiklid või eessõnad.
| Asesõna | Näide |
|---|---|
| See | Kohtusin eile mehega, kellest sa mulle rääkisid. Naine, kes meid tervitas, on minu naine. |
| Milline, milline | Sõber, kellest rääkisime, tuleb külla. Seal oli ainult üks uks, mille avasime pärani. |
| Kui palju / kui palju vähesed vähesed | Ta keeldus kõigest, mida tema röövijad soovitasid. Ta andis raha selle eest, kui palju kodutuid oli. Ta tervitas kõiki, kes tema poole pöördusid. |
| Kus | Koht, kuhu me läheme, on väga kaugel. |
| Kes kes | Need on sõbrad, kellest ma teile rääkisin. Sugulane, kellest meil uudiseid polnud, on saabunud. |
| Kelle / kelle kelle / kelle | Pean silmas last, kelle vanemad on insenerid. Lugesin seda raamatust, mille kaas oli rebenenud. Jõudsime saidile, mille fotosid olime juba näinud. |
Arvulised asesõnad
Need on need, mis näitavad täpset arvu lauses või väljendis. Need on mitteisikulised asesõnad, mis võivad olla kardinaalsed (kui nad väljendavad järjekorda) või järgulised (kui nad väljendavad kogust), ja need on praktiliselt lõpmatud. Seega, olukordades, kus see on ilmne, võime selle asemel, et öelda "Mul on kingitus", öelda "Mul on kingitus". Või selle asemel, et öelda "läheme üles kolmandale korrusele", võime öelda "läheme kolmandale korrusele".
Määratlemata asesõnad
Lõpuks on määramata asesõnad need, mis väljendavad erinevaid kvantiteedi, proportsiooni, identiteedi või mõne muu idee mõisteid, kuid ebamäärasel või ebatäpsel viisil, üldiselt seetõttu, et kõnelejat ei huvita palju otsustusruumi. Tavaliselt toimivad need nimisõnadena või mõnel juhul omadussõnadena ning neil on väga rikkalikud ja mitmekesised vormid.
Mõned kõige levinumad on:
| Juhtum | Asesõnad | Näited |
|---|---|---|
| Mees | üks/ühed mõned / mõned mitte ühtegi Palju muu / teised nii nii mitmesugused | Siis tuli üks teisest meeskonnast ja ütles ... Ma ei tea, kas kellelgi neist on midagi öelda. Tundub, et ükski pole läbi kukkunud. Paljud tahtsid, et nendega arvestataks. Mõnel olid pliiatsid, teistel pliiatsid. Mul on sulle nii palju öelda. Kakleda tahtjaid oli mitu. |
| Naiselik | üks/mõned mõned / mõned muu / muu kõik vähe nii palju palju mitu | Ainult üks tõusis ja palus sõna. Võib-olla on neid, kes tahavad tantsida. Mõned kaebasid, teised eelistasid lahkuda. Öö on noor, meil on see kõik olemas. Torti me sulle ei andnud, sest jäi väheks. kannatlikkust? Mul ei ole nii palju kui varem. Paljud olid nimekirja sattudes üllatunud. Mitmed olid nõus kohtu ette minema. |
| Neutraalne | midagi natuke palju ka ükskõik milline nii palju | Ma ei usu, et miski sind rahuldaks. Eile oli meil vähe tegemist. Homme annan teile palju rohkem kui täna. Meil on kontoris liiga palju pooleli. Mul pole sinu jaoks midagi. Kas sa said nii palju postiga? |