arvutivõrk

Informaatika

2022

Selgitame, mis on arvutivõrk, millised elemendid seda moodustavad ja kuidas seda klassifitseeritakse. Samuti plussid ja miinused.

Arvutivõrk võimaldab jagada teavet väikeste või suurte vahemaade tagant.

Mis on arvutivõrk?

Võrk andmetöötlus, a net kommunikatsioonid andmeid või võrgustik arvutid See on erineva arvu arvutisüsteemide vastastikune ühendamine telekommunikatsiooniseadmete ja füüsilise andmekandja (juhtmega või traadita) kaudu.

Selle ülesanne on jagada teavet andmepakettides. Need edastatakse elektriliste impulsside kaudu, lained elektromagnetiliselt või muul viisil, kasutades spetsiaalset kodeerimist. Selleks tõlgib süsteem erinevate arvutite protsessid rea kaudu samasse keelde suhtlemine.

Arvutivõrgud ei erine oma vahetusloogika poolest teistest suhtlusprotsessidest: neil on saatja, vastuvõtja ja sõnum, meedium, mille kaudu sõnum edastatakse, ja rida koode või protokollid et tagada selle õige arusaam. Ainult sel juhul on arvutid need, kes sõnumeid saadavad ja vastu võtavad.

Kui võrgus on mitu arvuteid, saame luua nende vahel sisekommunikatsiooni, mis aitab ka juurdepääsupunkte jagada Internet või manustamine välisseadmed (nagu printer). Lisaks võimaldab see kiiret andmete saatmist ja failid ilma vajaduseta kasutada sekundaarseid salvestusseadmeid (nt kettaid või pen-draive).

Võrgustikud on tänapäeval olemas peaaegu kõigis igapäevastes valdkondades, eriti bürokraatiaga seotud valdkondades juhtimine ressurssidest. Tegelikult pole Interneti-ühendus, millele pääseme ligi oma arvutist, mobiiltelefonist või muudest seadmetest, midagi muud kui tohutu arvutivõrk.

Arvutivõrkude tüübid

Tavaliselt liigitatakse arvutivõrgud esiteks nende geograafilise ulatuse ja suuruse järgi:

  • LAN-võrgud. Selle nimi pärineb Kohalik võrk (inglise keeles: "Local Area Network"), kuna need on väikseimad ja ulatuslikumad võrgud, näiteks need, mis võivad eksisteerida samas telefoniputkas või küberkohvikus asuvate arvutite vahel.
  • MAN võrgud. Selle nimi pärineb Metropolitan Area Network (inglise keeles: "Metropolitan Area Network") ja tähistab keskmise suurusega võrke, näiteks neid, mida kasutatakse suurtes raamatukogud või suur Äri, mis ühendab omavahel erinevaid ja geograafiliselt kaugeid piirkondi.
  • WAN-võrgud. Nimetatud akronüümi järgi Laia piirkonna võrk (inglise keeles: "Wide Area Network"), need on suuremahulised ja laiaulatuslikud võrgud, nagu ülemaailmne võrkude võrk, Internet.

Arvutivõrke on võimalik liigitada ka teisiti vastavalt nende spetsiifilisele topoloogiale, funktsionaalsele suhtele või andmesuunalisusele.

Arvutivõrgu põhielemendid

Tavaliselt sisaldab arvutivõrk järgmisi elemente:

  • Server. Võrgus olevatel arvutitel ei ole sama hierarhia ega nad täida samu funktsioone. Näiteks vastutavad serverid võrguandmete voo töötlemise, kõigi teiste ühendatud arvutite teenindamise (st nende "teenindamise") ja võrgu enda juhtimise tsentraliseerimise eest.
  • Kliendid või tööjaamad. Need on arvutid, mis ei teeninda teisi, vaid on osa võrgust ja pakuvad sellele juurdepääsu, taotledes serveri hallatavaid ressursse.
  • Edastuskandja. See viitab juhtmestikule, elektromagnetlainetele või füüsilisele andmekandjale, mis võimaldab võrgus teavet edastada, olenemata sellest, milline see on.
  • Riistvara elemendid. Kõik tehnoloogilised tükid, mis võimaldavad võrgu füüsilist rajamist ehk mis seda võimaldavad. Jutt käib võrgukaartidest, modemitest ja ruuteritest või kordaja antennidest, mis pikendavad ühendust juhtmevabalt.
  • Tarkvara elemendid. Samamoodi nõuab programmid hallata ja opereerida riistvara iga tööjaama side, sealhulgas Operatsioonisüsteem Võrk (NOS) Võrgu operatsioonisüsteem), mis lisaks võrgu toimimise toetamisele annab viirusetõrje Y tulemüür; samuti protokollid kommunikatiivne (TCP / IP), mis võimaldab masinatel keelt jagada.

Arvutivõrgu eelised

Kasutame arvutivõrke suhtluseks, ostlemiseks ja paljuks muuks.

Arvutivõrk on väga kasulik ja väärtuslik tööriist tsentraliseerida ja hajutada teatud tüüpi salvestatud teavet organisatsioon (ettevõtted, asutused jne). Kaasaegses maailmas on see nii oluline, et me kasutame neid pidevalt, isegi teadvustamata.

Tänu arvutivõrkudele saame kõikvõimalikke toiminguid teha kiiresti ja tohutute vahemaade tagant. Mõned neist on:

  • Sotsiaalsed suhtlused, telekonverentsid, videokõned.
  • Elektroonilised ostutoimingud ja kapitali liikumine.
  • Andmeedastus, meili ja jagada ressursse reaalajas.
  • Edasikandumine oja salvestatud audiovisuaalse sisu kohta.
  • Uurimine satelliit ja teised tehnoloogiaid seire ja sõjaline luure.

Arvutivõrgu miinused

Arvutivõrgu nõrk külg on seotud küberrünnakutega, mis rikuvad teabe konfidentsiaalsust ja võivad viia ohtlike tegevusteni.

Me räägime nii palju pahatahtlikust tarkvarast (viirus, reklaamvara jne) või küberterroristid (häkkerid), kelle rünnakud võivad põhjustada teabe (ja seega kapitali) kadu, privaatsuse rikkumisi või seadmete ja tarkvara kahjustamist. Võrkude maailm on mitmekesine ja keeruline.

Näited arvutivõrkudest

Siin on mõned konkreetsed näited arvutivõrkudest:

  • Koduvõrk. Nagu WiFi võrgud mida igaüks saab paigaldada oma koju, et hoolitseda paari arvuti ja/või mobiiltelefoni eest. Selle ulatus ületab vaevu osakonna piire.
  • Kõnekeskuse jadavõrk. Nn küberkohvikud ehk telefoniputkad muutusid väga populaarseks koos interneti levikuga, enne nn. Nutitelefonid. Need sisaldavad sisevõrku raamitud ja avalikkusele kättesaadavaid internetiühendust jagavaid arvuteid, mille eesotsas oli ruumide haldaja arvuti.
  • Ülikoolilinnakute võrgustik. Nimega CAN (Campus Area Network) on need tegelikult MAN-võrgud, mis on kohandatud ülikooli kogukonna erinevatele hoonetele ja huvidele.
  • Internet. Suurim WAN tänapäeval saadaval: erinevate tehnoloogiliste seadmete edastamine tohutute vahemaade tagant, ühest maailma otsast teise. See hiiglaslik võrk hõlmab kõikjal arvuteid, mis töötavad miljonite serverite ja tööjaamade kaudu.
!-- GDPR -->