mandri reljeef

Selgitame, mis on mandrireljeef, selle omadused ja vormid. Samuti, mis on ookeanireljeef.

Mandrireljeef on tüüpiline maapinnalt kerkinud platvormidele.

Mis on mandri reljeef?

sisse geograafia, räägime mandrireljeefist või tekkinud reljeefist, et viidata erinevatele vormidele, mida litosfäär selle pinnal maapealne, kui seda ei kata ookeanid. Selle poolest eristatakse seda ookeanireljeefist ja koos moodustavad need kergendust maapealne, see tähendab meie reljeef planeet.

Nagu nimigi viitab, on mandrireljeef tüüpiline maapinnalt kerkinud platvormidele, st. mandritel. Seda tüüpi reljeef hõlmab ka saarte pinda, kuna need ulatuvad veest välja ja kokku katab see hinnanguliselt 30% meie planeedi kogupinnast.

Arvestades, et Maakoor mis on vee all ja mis puutub kokku õhku need on allutatud erinevatele füüsikalistele ja erosiooniprotsessidele, on loogiline, et neil on väga erinevad omadused ja neid uuritakse eraldi.

Siiski on mõlemal juhul maareljeef allutatud pikaajalistele geoloogilistele jõududele, mis sajandite möödudes muudavad reljeefi ja planeedi pinda mööda nn. tsükkel geoloogiline.

Mandri reljeefi omadused

Üldiselt iseloomustavad mandri reljeefi järgmised omadused:

  • Nagu oleme öelnud, on see iseloomulik litosfääri esilekerkinud osale, see tähendab, et see eristub ookeanilisest või veealusest reljeefist.
  • See toob kaasa tohutud eeskirjade eiramised tegevuse tulemusena erosioonne ja setted tuulest, vihmast ja jõedja ka tektooniliste liikumiste kohta aja jooksul.
  • Samadel põhjustel on see alati muutuv reljeef, kuigi nii aeglases tempos, et Inimesed me seda vaevalt tajume.

Mandrireljeefi vormid

Mandri reljeefi tekitavad arvukad geoloogilised ja erosioonijõud.

Mandri reljeef on äärmiselt mitmekesine ja selle erinevad vormid tekivad miljonite aastate jooksul paljude geoloogiliste ja erosioonijõudude tagajärjel. Nimetatud vormid on järgmised:

  • Mäed, saed Y mäeahelikud. Need on looduslikud tõusud maastik, mis on tekkinud litosfääri voltimisel kahe vahelise pinge tõttu tektoonilised plaadid vastamisi. Need ulatuvad üle 600 meetri kõrgusele ja on noorte mägede puhul tavaliselt terava kujuga, paljude tippudega; samas kui vanadel mägedel on elementide erosiivse toime tõttu ümarad tipud. Kui neid esineb suurel hulgal, võib neid nimetada sierradeks (regulaarsete mägede rühmad), kordillerateks (kõrgmägede rühmad) või mäesüsteemideks (sierrade või mäeahelike rühmad). Väiksemate kõrguste puhul võime rääkida rohkem küngastest või küngastest. Mägede näideteks on Uuralid, Püreneed ja kuulus Aconcagua.
  • Orud. Orud on lohud või madalad osad, mis moodustuvad üksteise lähedal asuvate mägede või ahelike vahel ja koosnevad erineva suurusega tasandikest, mida sageli läbivad mäest laskuvad jõed. Orud on tavaliselt U- või V-kujulised, olenevalt sellest, kas need tekkisid vastavalt jää- või jõeerosioonil. Selle reljeefi näideteks on Caracase org, kuhu ehitati Venezuela pealinn, või Kuu org. kõrb Atacamas, Tšiilis.
  • Platood. Neid nimetatakse ka platoodeks, need on 600–5000 meetri kõrgused kõrgused, mille tippudel on tasandik või tasandik. Need tekivad mägede erilise erosiooni tagajärjel ja nende külgedel on tavaliselt sügavad künkad. Platoode näideteks on Andide Altiplano, kus Põhja-Argentiinas asub Quebrada de Humahuaca, või Tíbeti platoo, mille keskmine kõrgus on umbes 4500 meetrit ja mille pindala on 2,5 miljonit km2.
  • Tasandikud või tasandikud. Nagu nimigi ütleb, on need tasase või peaaegu tasase maa pikad laiendused, mis asuvad tavaliselt merepinnal või mõne meetri kõrgusel. Need võivad kujutada endast tasaseid kõrgusi – künkaid või künkaid – või koosneda suurtest tasandikest, nagu Põhja-Ameerika Great Plains, mis asuvad USA New Mexico osariigis, Texases, Oklahomas, Wyomingis, Montanas, Lõuna-Dakotas ja Põhja-Dakotas.
  • Absoluutsed depressioonid. Nii nimetatakse neid merepinna allapoole langevatele maapinnale ehk siis erosiooniprotsesside tagajärjel tekkida võivatele sügavatele maapinna lohkudele või näiteks meteooride mõjul tekkinud kraatrites.

Ookeani reljeef

Seda tuntakse ookeanireljeefina või ookeanide põhja uputatuna, st vormidena, mille maapind omandab erinevate veekihtide all, mis moodustavad mered ja ookeanid. See reljeef erineb oluliselt tekkinud reljeefist, kuna see on allutatud tohutule allveelaeva survele ja täiesti erinevatele kulumisvormidele.

!-- GDPR -->