- Mis on piltlik tähendus?
- Näited kujundlikust mõttest
- Ülekantud tähendusega luuletused
- Kujundlik ja sõnasõnaline tähendus
Selgitame, mis on kujundlik keeletaju, millistele koodidele see reageerib, näiteid ja selle kasutamist luules. Samuti sõna otseses mõttes.
Mis on piltlik tähendus?
sisse keeleteadus, ülekantud tähenduses või Kujundlik keel see on sõna või fraasi mittesõnasõnaline või selgesõnaline tõlgendus, st selle metafooriline, loominguline või "koodis" kasutamine. Sel põhjusel eeldab sõnade kujundlik tähendus varjatud, mitte ilmse tähenduse otsimist, mida saab leida kujutlusvõimet kasutades või traditsioon keeles peegelduv kultuur.
Piltlik tähendus on meie kasutamisel väga levinud keel verbaalne ja ei kehti ainult kirjanduslike või poeetiliste teoste jaoks, nagu luuletused, salmid või laulud. Igapäevakõnes kasutame paljusid mittesõnasõnalisi väljendeid, see tähendab, et need koosnevad sõna metafoorsest kasutusest, millest meie vestluskaaslane üldiselt teadlik on, kuna need on keele tavalised kohad.
Samuti on marginaal loovus lubatud keelekasutus, mis võimaldab meil näiteks sõpradega oma "koode" sõnastada.
Keele kujundlikud kasutusviisid võivad vastata keele erinevatele "koodidele", näiteks:
- Keele levinud kohad. Paljud on pärit eelmisest aastast ja on kaotanud oma tõelise viite, kuid need eksisteerivad jätkuvalt keelelise pöördena, määratud fraasina, mille tähendust me kasutame endiselt. Näiteks "pane härg vankri taha", hispaanlaste väljend, mis näitab, et asju tehakse vastupidi.
- Keele murded või piirkondlikud kasutusviisid. Need on kohati erinevad. Selle suurepärane näide on genitaalidele antud nimetus erinevates hispaania keelt kõnelevates riikides.
- Sotsiolektid ehk släng. Kindlaks määratud millegi poolt sotsiaalne klass, linnahõimud või mitmekesised sotsiaalsed rühmad Tavaliselt eristatakse neid üksteisest kõneviisi järgi. Selle näiteks on erinevates linnahõimudes politseile antud nimetus.
- Isiklikud loomingulised kasutused. Milles keel lubab meile kõnelemisel teatud originaalsusvaru, olles võimeline ise looma retoorilised kujundid ja meie endi kujundlikud meeled. Mõnda neist saab lennult mõista, teised nõuavad meilt selgitust.
Kujundlikul tähendusel võib olla erinevaid eesmärke, näiteks sõnumi varjamine nii, et kolmandad osapooled sellest aru ei saaks, või öeldu rõhutamine või tunnetatava väljendamine originaalsel viisil. Sel moel on see osa verbaalse keele loomingulisest kasutusest ja on võtmetähtsusega ka keeleväänajates, mängud sõnadest ja verbaalsetest lõbustustest.
Seega, apelleerides piltlikule tähendusele, võime öelda, et me "külmume surnuks", ilma et teine tõlgendaks, et oleme just surnud külmakahjustuse tõttu, kuid meil on lihtsalt väga külm, kuid me väljendame seda liialduse kaudu, et rõhutada sõnum.
Näited kujundlikust mõttest
Mõned näited kujundliku tähendusega fraasidest on järgmised:
- "Saage nagu metsaline." Väljend, mille kujundlik tähendus viitab raevuhoole, nördimusele, vihale või mõnele vägivaldse iseloomuga emotsioonile: "Ema ehmus, kui ma talle seda ütlesin."
- "Hüppa vette." Väljend, mida tinglikult nimetatakse abiellumise aktiks: "Tundub, et Maria ja Pedro hüppavad lõpuks vette."
- "Hammusta kuuli."Veel üks hispaania keele kokkuleppeline väljend, mille kujundlik tähendus on julguse või sihikindluse kogumine: "Miguel tegi oma südamest suure tehingu ja läks oma tüdruksõbrast lahku."
- "Kukkuge jalalöögist maha." See on veel üks levinud fraas, milles ülekantud tähenduses väljendatakse, et keegi või miski ei meeldinud meile: "Hinna langus Nafta Kukkusime jalalöögist."
Ülekantud tähendusega luuletused
Kujundlik tähendus, nagu me varem ütlesime, on eriti levinud poeetilises või kirjanduslikus keeles, mis kasutab seda kaunistamise ja jõustamise vormina, see tähendab, et muuta selle konkreetne sõnum ainulaadseks ja kauniks.
Ainus detail on see, et mõnel juhul ei ole neil keele loomingulistel kasutusviisidel täiesti selget tähendust, mistõttu peetakse seda sageli luule nagu salapärane žanr, veidi hermeetiline.
Järgmisena võime seda vaadelda paaris luuletustest võetud näites:
- Pablo Neruda "Poemast 1":
Naise keha, valged künkad, valged reied,
sa sarnaned oma alistumise hoiakuga maailmaga.
Minu metsiku talupoja keha õõnestab sind
ja paneb poja maa põhjast hüppama.
Ülekantud tähendust hinnatakse võrdlus naisekehast "valgete küngaste" või "maa põhjaga", millest poeg "hüppab", kui poeet, kes kujutleb end "metsnikuna", see tähendab ürgse talupojana, sellesse külvab. seeme. Salmid vihjavad seksile ja erootikale, apelleerivad maakeelele, külvamisele.
- Góngora filmist "A los jealousos":
Oh kõige rahulikuma oleku udu,
Põrgulik raev, kurjalt sündinud madu!
Oh mürgine peidetud rästik
Rohelisest niidust lõhnava rinnani!
Sel juhul põhineb kujundlik kasutus rohkem kui kõigel metafoorid, kui rääkida armukadeduse "ristimisest": ta võrdleb seda "uduga" (millegi, mida ta ei luba näha), "põrguliku raevuga" (tuleb kuradist, kurjast), "halvasti sündinud". madu" või "Mürgine rästik" (miski, mis süstib mürki, võtab aega paranemiseks või tapab vähehaaval).
Kõik need on kujundid, et kirjeldada rõhutatumalt, kuidas elatakse armukadedust, mis pesitseb kõige intiimsemates nurkades: “… mürgine peidetud rästik / roheline heinamaa haisvas rinnas”.
Kujundlik ja sõnasõnaline tähendus
Nagu oleme seni näinud, on ülekantud tähendusega vastuolus sõnasõnaline tähendus, kuna viimane võtab sõnad ja fraasid selgesõnaliselt nominaalväärtuses. Sõnasõnaline tähendus on algne sõnastikutähendus, lubamata mänge, keerdkäike ega metafoore.
Samamoodi, kui me ütleme midagi, mis juhtus "sõna otseses mõttes", hoiame me vestluspartnerit tõsiasjast, et me ei kasuta metafoori ega kujundlikku kujundit, vaid et asjad juhtusid just nii, nagu nad kõlavad. Näiteks: "tema isa hüppas sõna otseses mõttes rõõmust, kui ta teda nägi" tähendab, et mees hüppas tegelikult.