• Mis on silbid?
• Rõhutatud ja rõhuta silbid
• Liht- ja liitsilbid
• Vabad ja lukustatud silbid
• Silpideks eraldatud sõnad

Selgitame, mis on silbid, millest koosnevad rõhulised ja rõhutud silbid. Lihtsad, liit-, vabad, lukustatud silbid ja näited.

Kõigil sõnadel on silbid, alates pikimast kuni nendeni, millel on ainult üks.

Mis on silbid?

Silbid on fonoloogilised üksused, milleks mis tahes sõna jaotatakse selle minimaalse rühmituse järgi helid liigendatud, mis üldiselt tähendab vokaali ja ühe või mitme kaashääliku ühendust. Lihtsamalt öeldes puudutab see helifragmente, milleks saame sõna jagada, austades sõna loogika selle hääldusest.

Kõik sõnad koosnevad silpidest, alates pikimast kuni silpideni, millel on ainult üks, ja igal silbil on ka tuum, mis hispaania keeles on alati täishäälik, kuna selle helis on hääldus suurem. Näiteks silpides "man-", "-cha-" ja "da" oleks vokaal a nende kõigi tuumaks. Võttes arvesse sõnas olevate silpide arvu, saame need liigitada ühesilbilisteks, kahesilbideks, kolmesilbideks, neljasilbideks ja mitmesilbideks (5 või enam).

Samuti saab silpe liigitada erineval viisil, millest mõnda kirjeldame hiljem. See eristamine võib tunduda teaduslik, kuid mõnes keeles, näiteks jaapani keeles, on see selle silbi olemuse tõttu hädavajalik: iga märk teie kirjas ei kujuta endast lihtsat heli, nagu hispaania keeles, vaid täielikku silpi.

Lisaks võimaldab sõna õige silbiline jaotus selle katkestada, kui reas kirjutamisruum otsa saab, jätkates seda allpool, ilma et see mõjutaks sõnast arusaamist.

Rõhutatud ja rõhuta silbid

Rõhutatud silpi hääldatakse valjemini kui ülejäänud.

Sama sõna sees hääldatakse silpe väga erineva intonatsiooniga. Mõned saavad sarnase korrapärase intonatsiooni, samas kui ainult ühel on suurem, intensiivsem intonatsioon, muutudes sõna kõlakeskmeks. Viimast tuntakse rõhulise silbina: silp, millel on aktsent prosoodiline (mitte tingimata ortograafiline aktsent, see tähendab kirjalik) ja seda hääldatakse tugevamalt kui ülejäänud (tollal nimetati rõhututeks silpideks).

Näiteks sõnas “langes” on rõhuline silp viimane ja seda märgitakse ka ortograafilise aktsendiga. Kuid sõnas "cayo" on rõhuline silp esimene ja sellel pole kirjaaktsenti.Need on kaks erinevat sõna, millel on erinev tähendus ja seda erinevust märgib foneetiliselt rõhulise silbi asukoht. Sama juhtub sõnadega "ema" ja "ema" või "palumine", "ma anun" ja "kerjus".

Rõhulisi silpe peetakse ka sõna tuumaks ja sõltuvalt nende asukohast saame hispaania keeles eristada nelja tüüpi sõnu:

• Terav Need, kelle rõhuline silp vastab viimasele silbile: “ca-pi-tán”.
• Tõsine või tasane. Need, kelle rõhuline silp vastab eelviimasele silbile: “ca-re-ta”.
• Esdrújulas. Need, kelle rõhuline silp vastab eelviimasele silbile: “co-mi-co”.
• Ülekäigud. Need, kelle rõhuline silp asub enne eelviimast silpi: “á-gil-men-te”.

Liht- ja liitsilbid

Olenevalt ühes silbis sisalduvate tähtede arvust saame teada nende ühishääliku keerukust või lihtsust ja neid selle kriteeriumi järgi klassifitseerida. Seega on lihtsilbid, millel on ainult kaks tähte, täishäälik ja kaashäälik, lihtsilbid: "ma-má", "ta-za", "bo-te", "lo-mo", "ca-sa" "; Kui keerulised silbid, milles on rohkem kui kaks tähte ühes hääleemissioonis, on liitsilbid: "pas-tar", "cro-tos", "plan-cha", "bru-jas", "gra-tis", "nali".

Vabad ja lukustatud silbid

Kui silp lõpeb kaashäälikuga, loetakse see suletuks või lukustatuks.

Tuntud ka kui avatud ja suletud silbid, eristatakse neid silbikoodi olemasolu tõttu. Seega puudub vabadel silpidel kood ja lukustatud silbid esitavad selle.

Nüüd pole silbikood midagi muud kui silbi konsonantlõpu tüüp, kuna selle tuum peab üldjuhul olema silp või diftong. See tähendab: kui silp lõpeb kaashäälikuga, loetakse see suletuks või lukustatuks, nagu see on "cor-", "pa-", "sen-", "tris-", "-tar" puhul. , “-bir”, jne, kuna nimetatud konsonant moodustab silbikoodi. Vastupidi, kui silp lõpeb täishäälikuga, puudub sellel kood ja see loetakse avatuks, nagu näiteks "-to", "-pá", "-da", "-te", "re" puhul. -", " su- " jne.

Silpideks eraldatud sõnad

Siin on mitu näidet silpideks eraldatud sõnadest (rõhuline silp on alla joonitud):

• Oad Po-ro-tos
• Kest. Kest
• Süüteküünal. Süüteküünal
• Üllatus. Üllatus
• õiglus. õiglus
• Motell. Motell
• Nirk. Nirk
• Tüll. Tüll
• Biorütm. Bio-rrit-mo
• Hiiglane. Hiiglane
• Noh. Noh
• Huvitu. Huvitu
• Näide. Näide
• Kiiresti. Kiiresti
• Kiire tempoga. Tre-pi-dan-te
• Monotoonselt. Mo-nó-to-na-men-te
• Teenindus. Teenindus
• Ta mängis peaosas. Pro-ta-go-ni-zó
• Vastasseis. Vastasseis
• Väike. Väike
• Terviklik. Ho-li-ti-co
• Sagedus. Sagedus
• Tähelepanelik. Tähelepanelik
• Käitu. Käitu
• Tuumad Tuum
• Ksülofon. Ksülofon
• Dodekaeeder. Dodekaeeder
• Korruptsioon. Korruptsioon
• Nii ja naa. Fu-la-ei
• Pus. Pus
• Pilves ilm. Ob-nu-bi-la-do
• Küla. Küla
• Ülemus. Ülemus
• Organisatsioon. Organisatsioon
• Kingad. Kingad
• Habemega mehed. Bar-bu-dos
• Valem. Valem
• Lõvi. Lõvi
• Löögi. Löögi
• Arvuti. Arvuti
• Matš. Matš
• Lahutamine. Lahutamine
• Immigrant. Immigrant
• Logaritm. Logaritm
• Spekulandid. Es-pe-cu-la-do-res
• Naer. Naer
• Ta köhis. To-sió
• Telefoniteenus. Telefoniteenus
• Sõrmed. Sõrmed
• Kookon. Kookon
• Kivid Pie-dras
• Optimeeritud. Op-ti-mi-za-do
• Numbrid. Numbrid
• kõri. kõri
• Politseijaoskond. Politseijaoskond
• Ebanormaalsus. Ebanormaalsus
• Kole. Kole
• Õõnes. Õõnes
• Falter. Falter
• Supp. Supp
• Basting. Hil-va-nan-do
• Vasakukäeline. Vasakukäeline
• Viiul. Viiul
• Brontosaurus. Bron-to-sau-rio
• Rikkus. Rikkus
• Nomenklatuur. Nomenklatuur
• Septik. Septik
• Vähendada. Vähendada
• Homoseksuaalne. Homoseksuaalne
• Igavus. Igavus
• Luuüdi. Luuüdi
• Viiruk. Sa-hu-me-naeras
• Hõõrdumine. Hõõrdumine
• Groteskne. Groteskne
• Kolleegid. Kolleegid
• Eepiline. Eepiline
• Noorus. Thu-see-ni-les
• Maagiline. Maagiline
• Lout. Lout
• Maitsestatud Sa-bo-ri-za-da
• Meteoriidid Me-te-o-ri-köha
• Taju. Taju
• Rehvid. Rehvid
• Ergonoomiline. Ergonoomiline
• Silp. Silp
• Jah Jah
• Endine president. Endine president
• Velociped. See-it-c-pe-do
• Globaliseerumine. Glo-ba-li-za-tion
• Lobotoomia. Lobotoomia
• Tugevus. En-te-re-za
• Jäta see minu hooleks. Anna see mulle
• Katapult. Katapult
• Välja lülitatud. A-pa-gó
• Plaate. Plaate
• Sünkretism. Sünkretism
• Integraalne. Integraalne
• Geodeetiline. Geodeetiline
• Tavapärane Con-sue-tu-di-na-rio
• Anesteesia. Anesteesia
• Kolb. Kolb
• Cicada. Cicada
• Molaarsus Mo-la-ri-isa
• Edu. Edu
• Nad solvasid. In-sul-ta-ron
• Epistemoloogiline. E-pis-te-mo-ló-gi-co
• Kontrollimine. Kontrollimine
• Lugemine. Lugemine
• Leib Leib
• Moraalne Mo-ra-le-ja
• Alistamatu. Alistamatu
• Inkorporatsioon. Dis-in-cor-po-ra-tion
• Õrnalt. Õrnalt
• Habras. Fra-gi