sufiksid

Keel

2022

Selgitame, mis on sufiksid, nende funktsioonid, millised tüübid on olemas ja millised on enimkasutatud. Samuti, mis on eesliited.

80% keeltest kasutavad järelliiteid, mis moodustavad sõnu juurest.

Mis on järelliited?

Hispaania keeles on järelliited teatud tüüpi morfoloogilised või morfeemilised osakesed, mida kasutatakse sõna koostamiseks, lisades selle juure (või teemasse), lisades, määrates või täiendades selle tähendusi või tähendusi. See tähendab, et need on osakesed, mille lisame sõna lõppu, et täiendada või muuta selle tähendust või tähendust.

Sufiksid on osa nn afiksitest: partiklid, mis toimivad nii, et neid lisatakse sõna jada sees kas ees (eesliited), keskel (infiksid) või lõpus (sufiksid). Igal neist on oma eripärad ja kasutusreeglid ning sageli väga erinev etümoloogiline päritolu.

Konkreetse sufiksite puhul on tegemist partiklitega, millel üldiselt puudub väljaspool the oma tähendus grammatika keel ja seetõttu saavad nad harva iseseisvalt sõnu moodustada. Teisest küljest, kui liituda leksikaalse juurega (see on antud tähendusega viitav õige), sufiksid muudavad seda tähendust või lisavad grammatilise tähenduse.

Näiteks: sõna needus moodustab juur neetud- (preventiivne ladina keelest maledictum, "Öelge halvasti", "halvasti soovin"), kus on sisu leksikon ja sõna semantiline. See juur vajab järelliidet -mine selleks, et saada a nimisõna mis tähistab tegevust ja eksisteerib regulaarselt keeles.

Sufiks võib isegi muuta sõna grammatilist kategooriat, muutes nimisõnu omadussõnad või neile tegusõnades. Need on äärmiselt mitmekülgsed tööriistad.

Sufikseerimine on inimkeelte seas väga levinud keeleline protsess (80% neist kasutab neid mingil määral), eriti uute sõnade moodustamise protsessis, mille käigus saab uute sõnade saamiseks lisada juurele erinevaid lõppu.

Sufiksite liigid

Lõpud –s ja –es on arvu käändelufiksid.

Hispaania keele järelliiteid saab liigitada erinevalt, võttes muu hulgas arvesse nende ajaloolist päritolu, algkeelt (kui need on laenud). Kuid kõige olulisem on see, kuidas ta eristab oma funktsioone, ühendades selle sõna juurega. Seega on meil järgmised juhtumid:

  • Tunnustavad järelliited. Jutt käib nendest sufiksitest, mis lekseemi või juurtüve liitumisel konstrueerivad kvalifitseeriva ülemtooniga sõna ehk väljendavad viisi, kuidas isik mõistab, väärtustab või vaatleb referenti, millest ta räägib. Seda tüüpi järelliide teisendab juured tunnustusteks (sellest ka selle nimi) ja neid võib omakorda olla erinevat tüüpi:
    • Augmentatiivsed järelliited. Nagu nimigi viitab, võimaldavad need sufiksid sõna leksikaalse juure tähendust suurendada või maksimeerida, kas näidata, et objekti suurus on suur või et millegi tähendus on intensiivsem või tugevam või mis tahes muu konnotatsioon. mis on meie kultuur, midagi suurt. Näiteks: "majast" saame sõna "cas-ota", lisades järelliide, mis näitab, et tegemist on suure majaga või väga luksusliku ja väga edev majaga.
    • Deminutiivisufiksid. Vastupidiselt eelmisele juhtumile vähendavad seda tüüpi sufiksid leksikaalse juure tähendust kas seetõttu, et referent on väikese suurusega, tähtsuselt või mõnel juhul seetõttu, et me seda austame. Näiteks: sõnast "teene" saame "soone-tsitaat", lisades järelliide, mis näitab, et teene on väike, et see ei tohiks teisel inimesel väga ebamugavust tekitada.
    • Pejoratiivsed järelliited. Sel juhul kasutatakse järelliiteid isiku isikliku ja subjektiivse positsiooni fikseerimiseks referendi suhtes, eriti kui tegemist on selle negatiivse hinnanguga. Näiteks sõnast "naine" võime saada sõna "woman-zuela", mis viitab sellele, et mõtleme temast halvasti või et ta on halva elu naine.
  • Käändeliited. Käändelufiksid, erinevalt eelmistest, ei kajasta inimese hinnanguid referendile, vaid täidavad täiesti grammatilist rolli. See tähendab, et selle roll on keele enda sees mõttekas, nii et see kirjeldaks objekti või objekti võimalikult hästi. tegelikkus millele vihjas keel. Seega on meil järgmist tüüpi käänded:
    • Soo käändelliited. Sookäänded on need, mis muudavad sõna lõppu, et näidata, mida sugu (mees või naine) viitab samale. Nad on üldiselt - et Y - või, olenevalt sellest, kas viitaja on vastavalt naiselik või mehelik, kuigi mõnikord -ja. Näiteks: õpetaja meestele, õpetaja naistele.
    • Arvu käändelliited. Sarnaselt eelmisele juhtumile on käändenumbrite eesmärk näidata, kas referent on ainsuses või mitmuses (selleks kasutatakse järelliidet -s). Seega, kasutades sama näidet, mis eelmisel juhul, saame: õpetaja (ainsuses) või õpetaja-s (mitmuses). Nagu näha, võivad ja tavaliselt kaasnevad ka soo ja arvu käänded.
    • Tegusõna käändelised järelliited. Eraldi kategooriana käsitleme käändeid, mis on seotud tegusõnadega ja mille eesmärk on kohandada neid tegevusega, mida nad kirjeldavad. Ja kuigi me näeme neid eraldi, esinevad need kõik tavaliselt samal ajal:
      • Sõnalised isikukäänded. Need, kes peavad kinni verbist, kohandavad selle konkreetseks käändeks, st näitavad, milline isik toimingu sooritab, vastavalt keelesisesele verbaalsele isikule kehtestatud reeglitele. Näiteks: verbist "õpetada" võime saada "õpetada" (mina), "õpetada" (sina), "õpetada" (sina / ta / ta), "õpetada" (me) , "õpetada" (nemad) .
      • Paindlik režiim, aeg ja aspekt. Nagu nende nimigi ütleb, koordineerivad nad verbiviisi, verbi ajavormi ja verbaalset aspekti väljendamist, võimaldades verbi tegevusel kohaneda selle esinemistingimustega. Näiteks: verbist "õpetama" on meil "teach-a" (olevik), "teach-ará" (tulevik), "teach-aba" (ebatäiuslik minevik), "teach-aría" (tingimuslik), "teach- a "(käivitus)," enseñ-e "(subjunktiiv) jne.
      • Isikupäratud verbaalsed käänded. Lõpuks on veel mittetäielikud või umbisikulised verbivormid, see tähendab, et nad ei konjugeeri, ja seetõttu loetleme need teistest eraldi. Kas infinitiiv (-ar, - ee, - mine), gerund (-ando, -endo) ja osastav (- ado, - läinud). Näiteks: tegusõna "õpetada" (infinitiiv), "õpetada" (gerundo) või "õpetada" (osalause).
  • Tuletisliited. Need sufiksid on ühed kõige olulisemad, kuna võimaldavad muuta tüve grammatilist kategooriat, luues nii uusi kasutusviise ja uusi keelelisi vorme. Seda protsessi tuntakse kui tuletus, ja see antakse nelja erinevat tüüpi järelliitega, olenevalt sihtkoha grammatilise kategooria tüübist:
    • Tuletised omadussõna või omadussõna. Need, mis võimaldavad teil ehitada omadussõnu teistest lekseemidest. Eespool loetletud osastavat leidub ka seda tüüpi sufiksite, aga ka kõigi suguvõsa sufiksite hulgas. Näiteks: tegusõnast "väsimus" on meil "väsinud" ja nimisõnast "farsa" on meil "fars-esco", samuti nimisõnast "Mehhiko" on meil "mexic-ano".
    • Adverbialiseerivad ehk määrsõnatuletised. Need, mis võimaldavad ehitada määrsõnad teistest lekseemidest. Näiteks: omadussõnast "häbematu" on meil "häbematu mõistus" ja nimisõnast "koer" on meil "koer-meel". Pange tähele, et nendel juhtudel on tavaliselt käändeline või muud tüüpi järelliide, mis toimib infiksina, see tähendab vaheliide.
    • Nominaliseerivad tuletisväärtpaberid või nominaal. Sellised, mis võimaldavad konstrueerida nimisõnu teistest lekseemidest. Näiteks: tegusõnast "edasi lükkama" on meil "edasilükkamine".
    • Verbaliseerivad ehk verbaalsed tuletised. Need, mis võimaldavad ehitada verbe teistest lekseemidest. Näiteks: nimisõnast "koer" tuleb tegusõna "perr-ear" ja omadussõnast "rumal" pärineb "tont-ear".

Sufiksite loend

Sufikseid on hispaania keeles väga palju ja erinevaid ning nende kohalik kasutus võib olenevalt geograafia. Kuid see on enim kasutatud järelliidete loend:

Sufiks Tüüp Näide
- it, -ita hindav, deminutiiv carr-ito, tac-ita
-ico, -ica hindav, deminutiiv bon-ico, gallet-ica
-illo, -illa hindav, deminutiiv kid-illo, vale-illa
-sisse, -ina hindav, deminutiiv vallatu, väike tüdruk
-ote, -ota hindav, suurendav dog-ote, tongue-ota
-on, -ona hindav, suurendav herilane, cas-ona
-aso, -asa hindav, suurendav moren-aso, naine-aza
- väga, - väga hindav, suurendav kurb-ísimo, ilus-ísima
-zuelo, -zuela hindav, halvustav varas-zuelo, pla-zuela
-pikk, -lucha hindav, halvustav telefon-ucho, carr-ucha
-oid hindav, halvustav lörtsine
-astro, -astra hindav, halvustav poliitiline-astro, madr-astra
-a, -o, -e, -as, -os, -es soo ja arvu käänded tüdruk, täiskasvanud-o, president-e, loc-os, uksed, kohtunikud
-o, -as, -a, -an, -amos, -ais verbaalne isiku kääne Mina töötan, sina töötad, töötad, töötad, töötad jne.
-ar, -er, mine, -ado, -ido, -ando, -endo isikupäratu verbaalne kääne alla minna, süüa, surra, paljastada, kõndida jne.
-mine tuletis, nimisõna viivitus, frustratsioon
- isa tuletis, nimisõna kurjus, kartlikkus
-ez tuletis, nimisõna loll-ez, sodi-ez
- toorium tuletis, nimisõna reform-toorium, terve-toorium
-dero, -dera tuletis, nimisõna mori-dero, embarca-dero
-ero, -oli tuletis, omadussõna meremees, sünnipäev
-ano, -ana tuletis, omadussõna Francisc-ano, Colombi-ana
-vaates tuletis, omadussõna toler-ante, irrit-ante
- juurde tuletis, omadussõna politsei, alg-al
-oso, -osa tuletis, omadussõna sabr-karu, auspici-karu
-jumaldamine, -jumaldamine tuletis, omadussõna port-jumaldan, ei-jumaldan
- mõistus tuletis, määrsõna peenelt, äriliselt
-kõrv tuletis, sõnaline none-ear, volt-ear
-ar, -er, -ir tuletis, sõnaline cant-ar, püüdja, magama-mine

Sufiksid ja eesliited

Sufiksid ja eesliited on peamised olemasolevad liidete tüübid. Need erinevad üksteisest leksikaalse tüve suhtes hõivatud koha poolest: eesliited asetatakse leksikaalse tüve ette ja järelliited selle järele.

Lisaks on eesliidetel suurem leksikaalne koormus ehk suurem osa oma tähendusest ja seetõttu saab neid paljudel juhtudel kasutada sõnadena iseenesest, näiteks "ex" (midagi, mida enam ei ole) või "eel" (enne). Sufiksidel puudub see tähenduskoormus ja neil on ainult grammatiline tähendus, st nad omandavad tähenduse keele kontekstis.

!-- GDPR -->