Selgitame, mis on teokraatia ja kes selles valitsemisvormis võimu teostab. Lisaks selle päritolu, omadused ja näited.
Mis on teokraatia?
Teokraatia on a valitsemisvorm milles Seisund ja poliitilist võimu haldavad institutsioonid selle religioon domineeriv rahvus. See tähendab, nagu selle nimi viitab (kreeka keelest theos, "Jumal ja Kratos, "Võim" või "valitsus"), see on umbes valitsus jumalast või tõtt-öelda tema oletatavatest esindajatest Maal: preestrikast või religioosne monarh.
See tähendab, et a ühiskond teokraatlik, ühiskonda suunamise ja korrastamise võimu teostavad religioossed institutsioonid vastavalt nende moraali- ja sotsiaalsetele koodeksitele. dogma seatud. Seega ei ole neis vahet seadused riigi ja kiriku seaduste kohta või on see igal juhul väga väike lahus.
Paljusid monarhiaid võib pidada ka teokraatiateks, kuna nende kuningad või keisrid valitsevad jumaliku õiguse alusel, st sellepärast, et Jumal on selle nii korraldanud või et nad täidavad tema tahet Maal. Nendel juhtudel on vaimulikkond ka poliitikas suure mõjuvõimuga ühiskondlik tegutseja, kuni oma kuningaid kroonivate religioossete autoriteetideni.
Teokraatia tunnused
Üldiselt mõtleme teokraatiast rääkides järgmistele tunnustele:
- Seal on võimas preestriklass, kes kontrollib otseselt või kaudselt riiki, mille kaudu nad suruvad ühiskonnale peale rohkem või vähem fundamentalistlikku seisukohta asjades. moraalne, sotsiaalne ja isegi poliitika Y ökonoomne.
- Võimu teostatakse jumaliku tahte nimel, see tähendab Jumala käsul ja seetõttu kehtestatakse poliitiliste seadustena ka religioossed seadused.
- Riigi ja religiooni vahel pole vahet.
Teokraatia päritolu
Paljusid antiikaja esivanemaid valitses šamaanimandaat, see tähendab, et nad toetusid hõimupreestri müstilistele teadmistele sellisel tasemel, et just tema otsustas käitumine kogukond: milliseid toite süüa ja mida mitte, mida teha külasse sisenevate kõrvaliste inimestega jne. Seda võimu võis või ei saanud jagada sõjaväejuhiga.
Teokraatia esimene vorm lääne traditsioonis ilmneb aga Piibli Pentateuchis, kus leviidid (Leevi järeltulijad) moodustasid preestrite kasti, mille juhtimine oli enne Iisraeli kuningate esiletulekut.
Teise näite moodustavad Egiptuse vaaraod, kes olid samal ajal kuningad ja preestrid või isegi jumalad iseeneses ning nende võim teatud perioodidel (nagu Amarnia perioodi reformidel) sõltus tohutult religioossest.
Näited teokraatiatest
Ei ole raske leida näiteid teokraatiast läbi ajaloo: India sikhi impeerium, dalai-laama valitsemine Tiibetis kuni Hiina invasioonini 1951. aastal või Osmanite kalifaat 1924. aastal.
Sügav muudatusi kultuuriline Renessanss ja ennekõike hilisemast Illustratsioon, kehtestas riigi ja religiooni radikaalse lahususe. Omalt poolt on praegu säilinud väga vähesed teokraatia juhtumid, näiteks:
- Vatikani valitsus, mida juhib katoliku kiriku kõrgeim paavst paavst.
- Iraani revolutsiooniline islamivalitsus, mida algusest peale kontrollisid ajatollad (eriti selle asutaja ajatolla Khomeini).
- Nn Islamiriigi (ISIS) vägede poolt Lähis-Idas alates 2014. aastast rajatud de facto kalifaat, mille põhjuseks on piirkonnas puhkenud jõhkrad konfliktid.
- Afganistani Islamiriik, mida juhivad moslemiõigused ( šariaadi) ja seda valitsesid aastatel 1992–2004 mudžaheidid.