Selgitame, mis on ajakirjandusvabadus, miks see kuulub inimõiguste hulka ja millistes riikides on see tänapäeval ohus.
Mis on ajakirjandusvabadus?
Ajakirjandusvabadus või meediavabadus on juriidiline ja sotsiaalne põhimõte, mis on seotud inimese põhiõigusega vabadusele. arvamus (st väljendusvabadus).
See postuleerib seda olek ja muud võimud ei tohi segada vaba väljendus läbimõeldud meedia (nagu kirjalik ja audiovisuaalne ajakirjandus). See tähendab, et inimeste sõnavabaduse tõttu ei tohiks olla mingit eelnevat tsensuuri ega tagakiusamist. ideid.
Ajakirjandusvabadus on a põhiõigus demokraatlike ühiskondade jaoks ülimalt oluline, kuna see võimaldab vaba arvamust ja uurimine avalikku huvi pakkuvates küsimustes, mis võivad olla vastuolus tema poolt teostatava poliitilise võimuga valitsusvõi võimsate sektorite poolt ühiskond, olles mõjukas avalikus arvamuses, kus elab suveräänsus hääletusest.
See õigus sätestati esimest korda Rootsis 1766. aastal ajakirjandusvabaduse seadusega ja see on ka Ameerika Ühendriikide põhiseaduses, mida kaitses esimene 1791. aastal tehtud muudatus. Lisaks ajakirjandusvabadus aasta ülddeklaratsiooni artiklis 19 käsitletakse Inimõigused, mis ütleb:
„Igal inimesel on õigus arvamus- ja sõnavabadusele; See õigus hõlmab õigust mitte olla häiritud teie arvamuste tõttu, õigust uurida ja saada teavet ja arvamusi ning levitada neid ilma piire piiramata ja mis tahes väljendusvahenditega.
Kuid nagu paljude teiste õiguste puhul, ei vabasta ajakirjandusvabadus meediat oma ametialase vastutustundlikust täitmisest ega kaitse neid toimepanemise korral. kuriteod nagu laimamine või puudulik käitumine professionaalne eetika. Seega on ajakirjandusvabaduse valdkond alati üks pidevaid pingeid sõnavabaduse ja vabaduse vahel. vastutus informatiivne.
Samamoodi ei kaitsta ajakirjandusvabadust kõigis võrdselt rahvad maailmast. Valitsusväliste institutsioonide, nagu Piirideta Reporterid, Freedom House või Ajakirjanike Kaitsekomitee, maailma indeksid koostatakse igal aastal, et anda ülevaade meediavabaduse olukorrast maailma eri piirkondades.
Piirideta Reporterite 2020. aasta aruande kohaselt on väga keerulise olukorra alla liigitatud riigid, mis pakuvad ajakirjanduse vabale tegevusele kehvemat panoraami (mida suurem arv, seda halvem on olukord):
- 180 – Põhja-Korea
- 179 - Türkmenistan
- 178 - Eritrea
- 177 - Hiina
- 176 – Djibouti
- 175 - Vietnam
- 174 - Süüria
- 173 - Iraan
- 172 - Laos
- 171 - Kuuba
- 170 – Saudi Araabia
- 169 – Bahrein
- 168 – Aserbaidžaan
- 167 – Jeemen
- 166 - Egiptus
- 165 – Ekvatoriaal-Guinea
- 164 - Liibüa
- 163 - Somaalia
- 162 - Iraak
- 161 – Tadžikistan
- 160 - Burundi
- 159 – Sudaan
- 158 - Singapur