Medusa (mütoloogia)

Kultuur

2022

Selgitame, kes oli Medusa kreeka mütoloogias ja kuidas teda kujutati. Samuti selle müüt ja kuidas seda tõlgendada.

Müüdi järgi oli Medusa sügav olend ja gorgonidest kõige kuulsam.

Kes oli Medusa?

Aastal Kreeka mütoloogiaMedusa oli koletu naissoost olend, kes suutis muuta kiviks igaühe, kes vaatas talle otse silma. See oli krotooniline olend (see tähendab, et see on seotud sügavuste ja allilmaga) ja kuulsaimad gorgonid (Medusa, Esteno ja Euríale), olendid, kelle mõnes versioonis on loonud Forcis ja Ceto või mõnes versioonis Typhoon ja Echidna. . Gorgonitest oli Medusa ainus surelik.

Medusat kirjeldati ja kujutati Vana-Kreekas kui koletist, kellel on naise nägu (kes ilmub sageli väljas oleva keelega) ja juuste jaoks mõeldud maod, mõnikord tiivulised ja muude loomade näojoontega.

Mütoloogilise loo järgi lõi koletisel pea maha müütiline kangelane Perseus, kes seejärel kasutas oma pead, et oma vaenlasi võita. Sel põhjusel kasutati tema mahalõigatud pea kujutist kaitse ja kurja eest kaitsmise sümbolina (nn gorgonion), templite ja paleede sissepääsu juures, bänneritel ja lippudel.

The müüt Medusa on võib-olla üks populaarsemaid ning seda on kreeka mütoloogias kõige enam versioonitud ja esindatud, samuti uuritud sümboolsest ja psühhoanalüütilisest vaatepunktist.

Teadlaste sõnul Kreeka kultuur klassika, nagu Robert Graves, võis selle müüdi päritolu asuda kreeklaste ja kaarialaste vastasseisus Vahemerel, kuna viimaste kolooniates eksisteeris jumalateenistus Kuu, mille preestrinnad kandsid gorgonite välimuse kirjeldusele sarnaseid maske. Teised teooriad viitavad kohtumisele religioon berberite matriarhaal praeguse Liibüa põhjaosas.

Müüt Medusast

Medusa päritolu kreeka mütoloogias on ebakindel. Luuletaja Hesiodos (umbes 700 eKr) mainib seda esimest korda omas teogoonia, kus ta selgitab kosmose päritolu ja kreeklaste jumalad, ja seal on kirjas, et Poseidon magas temaga "pehmel heinamaal, kevadlillede vahel". Pindar (umbes 490 eKr) kirjeldab teda ka kui "heledapõskne".

Igal juhul pärineb müüdi tuntuim versioon Rooma Ovidiusest ja tema kuulsast jutustavast luuletusest metamorfoosid (valminud 8 pKr), kus teda kirjeldatakse kui kaunist neidu ja Athena templi preestrinna, kelle ilu võitis tema arvukalt kosilasi. Nende hulgas oli kohutav merejumal Poseidon, kes ta röövis ja vägistas ning rasedaks jättis.

Niiviisi puhtusest eemaldatud Medusa karistas Athena, kes oli raevunud oma templi rüvetamise pärast. Jumalanna muutis oma juuksed madudeks ja muutis need, kes tema nägu vaatasid, kiviks.

Medusa ja Perseus

Perseus andis Medusa pea Athenale, kes pani selle oma kilbile.

Medusa elas koos õdedega koopas viimases kohas, kus öö möödus. Seal kangelane Perseus, lapselaps Zeus ja Danae poeg kuningas Polydectese käsul. Viimane tahtis Perseuse ema oma naiseks, kuid kangelane ei kiitnud liitu heaks, mistõttu kuningas saatis ta talle pulmakingiks Medusa pead tooma, et temast lahti saada.

Perseus sai aga abi erinevatelt jumalatelt.Nende hulgas kinkis Athena talle nii täiuslikult poleeritud pronkspeegli, et see toimis peeglina, et ta saaks jälgida Medusa peegeldust ega muutuks seega kiviks; ja ka kuulus Hadese nähtamatuskiiver, millega ta hiljem põgeneda sai.

Nii tungis kangelane koletise koopasse ja lõikas Medusal täpse lõikega pea maha, hoidis seda kotis ning nähtamatuks muutudes põgenes kiiruga gorgonite kättemaksu eest. Medusa valatud verest sündisid hiiglaslik Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasus.

Koletise peaga relvastatud Perseus võttis ette mitmesuguseid seiklusi: muutis taevavõlvi hoidnud titaan Atlase kiviks, päästis printsess Andromeda merekoletise Cetise käest ja maksis lõpuks kuningas Polydectesele kätte. Lõpuks andis kangelane Medusa mahalõigatud pea Athenale endale, kes pani selle seejärel kaitsva embleemina oma kilbile.

Müüdi tõlgendused

Medusat karistati ebaõiglaselt, kuna ta oli Poseidoni ohver.

Medusa müüt on sajandite jooksul saanud arvukalt tõlgendusi ja lugemisi. Mõned näevad müüti naiste karistamise ja õigusriigi põhimõtete narratiivse esitusena. patriarhaalne, kuna Medusa on naine, kelle vägistas ja seejärel karistas neitsilik jumalanna, nagu oleks tema nördimises süüdi.

Muus mõttes mõistetakse müüti koletise maharaiutud peast, mis teenib kangelast oma saatuse täitmist, mis tähendab, et elu raskustes ja väljakutsetes peituvad indiviidi edasise edu võtmed.

!-- GDPR -->