Selgitame, mis on loo osad, alguse, keskpaiga, lõpu funktsioon ja millised on selle omadused.
Millised on loo osad?
A lugu see on omamoodi jutustamine üldiselt lühike, mis jutustab reaalset või fiktiivset tüüpi sündmusi (või nende kahe segu), mille peaosas on piiratud arv tegelased ja koos a argument suhteliselt lihtne, vähemalt võrreldes teiste, külluslikumate jutuvestmisvormidega.
Lood on osa Eesti kultuuripärandist seltsid, mida edastatakse põlvest põlve suuliste mehhanismide kaudu (populaarse muinasjutu puhul) või kirjalikult (näiteks kirjanduslik muinasjutt).
Tavaliselt eristatakse neid Kroonikad kuivõrd need jutustavad pigem kujuteldavaid kui reaalseid sündmusi, ja romaan selle poolest, et need on palju lihtsamad, lühemad ja neil on üllatav lõppefekt, nagu selgitas Argentina kirjanik Julio Cortázar poksi allegooria kaudu: "lugu võidab nokaudiga, samas kui romaan võidab punktidega."
Üldiselt koosnevad lood üldiselt kolmest osast, mida traditsiooniliselt nimetatakse alguseks või lähenemiseks, keskpaigaks või komplikatsiooniks ja lõpuks.
Loo algus või tegevuskoht
See on loo algetapp, mille käigus tuleb lugejale tutvustada taasloodud maailma ja tegelasi, kes loos mängivad. See on ka koht, kus lugeja tähelepanu köidab ja kaasatakse sündmustesse süžee, pakkudes nii loo alustamiseks vajalikku infot kui ka esmaseid küsimusi, mis kutsuvad lugemisse süvenema.
Iga loo algus vastab tavaliselt oma konkreetsel viisil järgmistele küsimustele:
- Kes on loo peategelane(d)?
See tähendab, milliseid tegelasi saadame kogu loo jooksul ja kes nad on, mis on nende jutustatavate sündmuste lähtepunkt. Seal võivad olla peategelased ja kõrvaltegelased.
- Kus ja millal loo sündmused aset leiavad?
See tähendab, et me peame asetama lugeja sündmuste ruumilisse ja ajalisesse raamistikku, et ta teaks, kas lugu toimub päris- või fantaasiamaailmas ja kas see toimub minevikus, olevikus või tulevikus. (ja milline). kõigist).
- Mida peategelased tahavad?
Iga lugu on lugu soovist, ootusest, millestki, mida peategelased kas vabatahtlikult või tahtmatult otsivad. Olgu selleks rändrüütliks saamine, ihaldatud tüdruku vallutamine, kurja kuninga kukutamine või lihtsalt tema elu päästmine – tegelastel peab olema motivatsioon, mida on algusest peale näha.
Loo sõlm või komplikatsioon
Tüsistus on etapp, kus tekivad takistused, takistused või ettearvamatud sündmused, mis ähvardavad peatada peategelaste arengu. Seda nimetatakse sageli "sõlmeks", kuna süžeeliin muutub sassis, vähem lineaarseks, see hakkab keerlema.
Üldjuhul juhtub see siis, kui alguses esitatud olukord muutub keeruliseks, katkiseks või muudetud, sundides tegelasi tegema otsuseid, tegutsema ja seisma silmitsi väljakutsuvate olukordadega.
Iga loo komplikatsioon vastab tavaliselt järgmistele küsimustele omal erilisel viisil:
- Millised probleemid tekivad teel?
See tähendab, millised takistused võiksid takistada peategelasi saamast seda, mida nad tahavad, või milliste väljakutsetega nad peavad silmitsi seisma, et selle saavutamisele lähemale jõuda. Need takistused võivad olla mis tahes, kuid need peavad olema peategelaste jaoks piisava tähtsusega.
- Millised antagonistid on olemas?
Filmirežissöör Alfred Hitchcock (1899-1980) ütles, et lugu on sama huvitav kui selle antagonistid, st tegelased, kes vastanduvad peategelasele ja otsivad vastandlikke eesmärke, olgu nad siis kurikaelad (kurjad tegelased) või lihtsalt konkurendid. sama eesmärk.
- Millised on puuduste tagajärjed?
Takistuste ületamisel on peategelastele üldjuhul kulu, see tähendab soovimatuid tagajärgi, mis muudavad teekonna põnevamaks. See võib olla liitlase kaotus, mingi vigastus või lihtsalt ebamugava tõe avastamine, kuid oluline on see, et nad panevad peategelase silmitsi olulise otsuse tegemisega.
Loo lõpp
Kui tüsistus kujutas endast alguses kehtestatud järjekorra katkestamist, siis tulemuseks on naasmine uue korra juurde, milleks võib olla algolukorra taastumine või mõne muu kehtestamine. Igal juhul iseloomustab tulemust kõigi teel tekkivate takistuste lahendamine ja lõplik ilmutus lugejale, mis on peategelaste otsimise tulemus.
Selles mõttes vastab tulemus tavaliselt järgmistele küsimustele:
- Kuidas tüsistused lahendatakse?
Lugeja peab välja selgitama, mis oli sõlme lahenemise põhjus ehk kas see oli tingitud peategelaste tehtud otsustest, kas sekkusid välised tegurid või juhtus midagi ootamatut. Sellel kõigel peavad muidugi olema tagajärjed ja tagasilöögid peategelaste elule.
- Kas peategelase soov täitus?
See on põhimõtteline küsimus: kas peategelased said seda, mida nad tahtsid, või mitte? Kas nad ebaõnnestusid oma ettevõtmises või muutsid meelt? Kas nad avastasid teel midagi olulisemat?
- Mis on loo lõpp?
Loo lõpetamine peab olema asjade uue järjekorra kehtestamine, mis võib olla ideaalilähedane (õnnelik lõpp) või katastroofiline (kurb lõpp) või mõni vahepunkt mõlema variandi vahel.