Selgitame, mis on lause subjekt, selle tuum, modifikaatorid ja millised tüübid on olemas. Samuti laused subjekti ja predikaadiga.
Mis on teema?
Vaatepunktist süntaktiline, kõik palve õigesti öeldud, et see jaguneb subjektiks ja predikaadiks. Kui predikaat on tegusõnas väljendatud tegevus, siis subjekt on isik või objekt, kes toimingu teostab või millest me räägime.
Teisisõnu, subjekt on üks süntaktilistest osadest, mis moodustavad lause ja mille kohaselt predikaadi verb konjugeeritakse. Tavaliselt on see lause esimene liige, kuid see pole ainult selle koht.
Kuigi enamikul hispaaniakeelsetel lausetel on selge ja äratuntav teema, on palju, mille puhul see nii ei ole, näiteks vaikivad teemalaused (kaudsed, st ei esine, kuid on kontekstist mahaarvatavad) või impersonaalsed (puuduvad) laused. loogilisest subjektist).
Et kontrollida, milline on teema, meetod Traditsiooniline on jälgida lause põhiverbi, kuna see konjugeeritakse kokkuleppel (isik ja number). Nii on näiteks lauses “Juana sööb köögivilju” tegusõna ainsuse kolmandas isikus (“sööb” ja nad ei “söö”, kuigi juurvilju on mitu), et nõustuda subjektiga “Juana” .
Teema tüübid
Teema võib liigitada erineval viisil, erinevate kriteeriumide järgi. Peamised neist on:
- Väljendage subjekti ja vaikivat teemat. Esimene vahe, mida peame subjektide klassifitseerimisel tegema, on seotud nende selgesõnalise esinemisega lauses. Seega, kui subjekt on süntaktilises ahelas sellisena öeldud, st kui see on sõnaselgelt öeldud, siis räägime väljendada teemat. Teisest küljest, kui subjekt lauses ei esine, kuid on aru saada, mis see on, see tähendab, et see on välja jäetud või kaudne, räägime vaikiv teema või deinentsiaalne teema. Näiteks: "Mina Olen 77-aastane ”(selgesõnaline teema) ja „Olen 77-aastane”(rääkimata teema).
- Agendi subjekt ja patsiendi subjekt. Teine subjekti klassifitseerimise viis on seotud selle esinemisvormiga lauses, pidades silmas tegusõna üksikasjalikku tegevust. Seega, kui subjekt on isik, kes sooritab aktiivselt verbi toimingut, on meil aktiivsed toimingud ja agendi subjekt. Teisest küljest, kui subjektiks on isik, kes kannatab verbi tegevuse tõttu, st kes allub toimingule selle täitmise asemel, on meil passiivne lause ja seetõttu patsiendi subjekt. Näiteks: "Minu ema silitas kassi "(agendi subjekt) ja"Kass seda paitas mu ema ”(patsiendi subjekt). Pidage meeles, et lause aktiivsest passiivseks teisendamisel muudavad subjekt ja otsene objekt oma vastavaid rolle.
- Lihtaine ja liitaine. Teine subjekti klassifitseerimise viis hõlmab selle morfoloogilist koostist, st selles sisalduvate terminite hulka. Seega saame a lihtne teema kui see koosneb ühest referendist ja a liitaine kui see viitab selle asemel mitmele referendile, millel on seega kaks või enam tuuma. Näiteks: "Peeter röövis panka "(lihtne teema) ja"Peeter Y Mario röövis panka ”(liitteema).
Teema tuum
Lause subjekt koosneb üldiselt nimisõnafraasist, millest saame eristada kahte tüüpi elemente: subjekti tuum ja selle muute- või lisandid.
Tuum on üldiselt a nimisõna või asesõna või mõni muu põhjendatud termin, millele langeb fraasi suurem semantiline koormus ja mis seetõttu toimib subjekti teljena.
Seega on lauses "Ahvid söövad maapähkleid" subjekti ("Ahvid") tuumaks nimisõna ahvid. Kui filmis "Nad kaks on ka minu kaaslased", on subjekti ("Nad kaks") tuumaks isiklik asesõna Nad.
Teema muutjad
Peale tuuma ärkavad subjektis ellu subjekti modifikaatorid ehk need lauseterminid, mis kas otseselt või kaudselt subjekti tähendust saadavad ja modifitseerivad. Seega on meil:
- Otsesed modifikaatorid. Jutt on nendest sõnadest, mis lähevad subjekti tuumaga kaasa ja mõjutavad seda otseselt, nt artiklid ja omadussõnad. Esimesed määratlevad nimisõna grammatiliselt, st näitavad selle arvu ja grammatilist sugu, teised aga lisavad nimisõnale tervikliku tähenduse. Näiteks lauses "Mõned kurvad tiigrid nad söövad nisu "teema tuum (tiigrid) on lisatud kaks otsest modifikaatorit: artikkel “Unos” (määramatu, mehelik, mitmus) ja omadussõna “kurb” (st ei ole õnnelik).
- Kaudsed modifikaatorid. Subjekti tuumaga võivad aga kaasneda modifikaatorid, mis ei mõju sellele otseselt, vaid teevad seda eessõna silla kaudu ja mis moodustavad iseenesest nominaal- või eessõnafraasid. Sel juhul töötab täielik fraas nagu omadussõna, kuid süntaktilise kauguse tõttu on see meil kaudne modifikaator. Näiteks: lauses "Minu nõbu koer hammustas mind ”, teema tuum (koer) on lisatud otsese modifikaatoriga (The) ja kaudne: "minu nõbu käest", mis koosneb eessõnafraasist (alates+omadussõna+ nimisõna), kuid mis antud juhul ei ole autonoomne, vaid selle eesmärk on muuta subjekti tuuma, näidates, et see pole lihtsalt suvaline koer, vaid pigem "minu nõbu koer".
Subjekti ja predikaadiga laused
Eristatava subjekti ja predikaadiga lauseid tuntakse kaheliikmeliste (st kaheliikmeliste) lausetena. Nende hulka kuuluvad need, millel on vaikiv subjekt või predikaat, kuna mõlemal juhul saab puuduva sisu järeldada kontekst. Mõned näited kaheliikmelistest lausetest on järgmised:
- Isa koristab rehaga õue.
Teema: Minu isa
Teema tuum: lapsevanem
Teema muutja: Minu (otsene)
Predikaat: puhastage õu rehaga
Tuumpredikaat: puhas
- Paljud suured kunstnikud jäid tähelepanuta.
Teema: Paljud suurepärased kunstnikud
Teema tuum: kunstnikud
Teema muutjad: palju (otsene), suur (otsene)
Predikaat: need jäid märkamatuks
Tuumpredikaat: läbitud
- Söögitoas sammub pärsia kass.
Teema: Pärsia kass
Teema tuum: kass
Teema muutjad: A (otsene), pärsia (otsene)
Predikaat: jalutab läbi söögitoa
Predikaadi tuum: jalutama (jalutama)
- Mul on kõhuvalu.
Teema: mina (vaikiv)
Predikaat: mul on kõht valus
Predikaadi tuum: mul on
- Mu nõbu naine suri eile õhtul.
Teema: Mu nõbu naine
Teema tuum: naine
Teema muutjad: La (otsene), de mi cousin (kaudne)
Predikaat: suri eile õhtul
Predikaadi tuum: suri