Selgitame, mis on Newtoni kolmas seadus, mis selgitab tegevus-reaktsiooni põhimõtet, selle valemit ja igapäevaseid näiteid.
Mis on Newtoni kolmas seadus?
Seda nimetatakse Newtoni kolmandaks seaduseks või Tegevuse ja reaktsiooni põhimõte kolmandale teoreetilistest ettekirjutustest, mille postuleeris Briti teadlane Isaac Newton (1642-1727) oma töös. Philosohiae naturalis principia mathematica ("Matemaatilised põhimõtted filosoofia loomulik ”) 1687. aastast, mõjutatuna varasematest Galileo Galilei ja René Descartes’i uurimustest.
See töö koos kolmega Newtoni seadused, peetakse kaasaegse füüsika põhitekstiks. Newtoni kolmas seadus väljendab teadlase sõnadega ladina keeles:
“Actioni contrariam semper & æqualem esse reaktsiooniem: sive corporum duorum actiones in mutuo semper esse æquales & vastaspoolte poolt suunatud
Mis tõlkes tähendab:
"Iga tegevus vastab võrdsele reaktsioonile, kuid vastupidises suunas: mis tähendab, et kahe keha vastastikused tegevused on alati võrdsed ja suunatud vastupidises suunas."
See seadus selgitab seda jõud maailmas esinevad nad alati paarikaupa: tegevus ja reaktsioon, viimane on samas suurusjärgus, kuid vastupidises suunas. See tähendab, et kui keha avaldab teisele jõudu, siis viimane reageerib sellele võrdse suurusega jõuga aadress vastupidine.
Selle matemaatiline valem on:
F1-2 = F2-1
Newtoni kolmanda seaduse näited
Newtoni kolmanda seaduse näiteid igapäevaelus on lihtne leida. Piisab, kui füüsiliselt ette kujutada hüpet, nagu akrobaadi hüpe oma tsirkuse hüppelaualt või ujuja hüppelaualt basseini servas.
Mõlemal juhul tõusevad nad läbi õhu pärast seda, kui on avaldanud talle teatud jõu, lükates teda jalgadega hüppama. Seega avaldavad nad oma jalgadega batuudile jõu F, mis tekitab samasuuruse, kuid vastupidise suuna jõu -F, tõstes seda õhku.
Sama juhtub ka palliga, mis visatakse vastu seina jõuga F: see saab vastupidises suunas ja võrdse suurusega jõu –F, mis saadab selle meie poole põrgatama.
Newtoni teised seadused
Lisaks Newtoni teisele seadusele pakkus teadlane välja veel kaks aluspõhimõtet:
- Newtoni esimene seadus (või inertsiseadus). Milles on kirjas: “Iga keha püsib oma puhkeseisundis või liikumine ühtlane sirgjooneline, välja arvatud juhul, kui sellele mõjuvad jõud sunnivad oma olekut muutma. See tähendab, et liikuv või puhkeasendis olev objekt ei muuda oma olekut, kui sellele ei rakendata mingit jõudu.
- Newtoni teine seadus (või dünaamika põhiseadus). Mis kõlab: "Liikumise muutus on otseselt võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub vastavalt sirgjoonele, mida mööda see jõud trükitakse." See tähendab, et kiirendus mida antud keha kogeb, on võrdeline sellele mõjuva jõuga, mis võib olla konstantne või mitte.