Selgitame, mis on peatükk ja millised on erinevused episoodiga. Samuti, mis on kiriklik peatükk.
Peatükid hõlbustavad pikkade teoste lugemist.Mis on peatükk?
Sõna peatükk on meie keeles ladina keele pärand, mis tuleneb sõnast capitulum, mis tõlkes "pealkirja" (kuna see pärineb elanik, "pea"). Tänapäeval mõistame selle all aga midagi hoopis teistsugust, mis on seotud pigem terviku osadega ehk jaotustega, mis teoses, organisatsioonis või süsteem. Mõnel juhul võib see olla episoodi sünonüüm.
Selle sõna kasutusalad on aga aja jooksul väga varieerunud ja võimalik, et saame selle ajalooürikutes vägagi konkreetsete tähendustega.
Näiteks ajal Ameerika koloniseerimine Hispaania impeerium nimetas Hispaania krooni kehtestatud encomienda süsteemi "kapitulatsioonideks", mille abil ta andis oma emissaridele Uues maailmas kogu kuningliku volituse vallutada, asustada ja korraldada administratiivselt oma äranägemise järgi, kuni maad. lisatakse impeeriumi valdustele.
Igal juhul näeme allpool kolme sõna peatükk tänapäeval kõige levinumat tähendust.
Peatükk või episood
Pikad raamatud jagunevad osadeks, eriti ilukirjanduslikud teosed, nagu romaanid. Kõik need jaotised on peatükk (või episood, kui tegemist on telesarjaga). Iga peatükki iseloomustab esitlemine:
- Struktuurne autonoomia muust, see tähendab, et sellel on algus ja lõpp, mis on muust eraldatud.
- Narratiivne järjepidevus ehk see räägib asjadest, mis nendega juhtuvad tegelased või et need on eelmiste peatükkide jätk jne.
Peatüki paigutus muudab selle lihtsaks lugemist eriti mahukatest teostest, kuid võimaldab sisse tuua ka intriigi, pinget ja erinevaid narratiivseid strateegiaid, nagu peatatud lõpp (cliffhanger), mis lükkavad lugeja soovitud vastused järgmise peatükini.
Peatükkide jaotus on kaasaegne funktsioon kirjutamine, kuna iidsetel aegadel kasutati papüürusi ehk pärgamendirulli, mille laiendus ei olnud palju suurem kui see, mida me tänapäeval mõistame peatükina. See on põhjus, miks paljud iidsed teosed on jagatud peatükkide endi asemel "raamatuteks" (1. raamat, 2. raamat ...).
Kiriklik peatükk
Peatükkides kohtuvad kaanonid otsuste tegemiseks või kampaaniate läbiviimiseks.Katoliku, anglikaani ja luterlike kirikute organisatsioonis räägitakse peatükkidest, mis viitavad teatud religioossetele kollegiaalsetele organitele, millel on oma jurisdiktsioon, väga sarnaselt nõukogude või assambleedega. Neis kohtuvad vastavad vaimulikud, keda peetakse oma võimu järgi "kaanoniteks", ning tehakse otsuseid või viiakse läbi kampaaniaid.
See termin ilmus esmakordselt pärast Püha Augustinuse reegli vastuvõtmist, kirikliku kogukonna organisatsiooni, mille pakkus välja neljandal sajandil Hippo Augustinus (354–430). Nendel koosolekutel kohtusid kaanonid ja alustasid peatüki lugemisega Püha Augustinuse enda tekstist ning sealt edasi kutsusid nad neid koosolekuid "peatükkideks".
Hiljem eristati kahte tüüpi peatükke:
- Mattide peatükid, milles provintside esindajad või kogukonnad erinev frantsiskaanlaste perekonnast.
- Süütegude peatükid, kui neil oli religioosses kogukonnas parandav või karistav eesmärk, mistõttu ütlus "kutsu peatükk" tekkis viidates "alluva tähelepanu juhtimisele".
Peatükk botaanikast
Valdkonnas bioloogia, ja täpsemalt botaanika, osa taimekehast on tuntud kui peatükk, mis koosneb kobarast anumast, mis on tüüpiline teatud perekondadele. taimed lilledega (kaasa arvatud kettakujulised või asteraceae, nagu päevalilled, daaliad, gerberad jne), millel tavaliselt ilmuvad istuvad lilled või varreta lilled.
See tähendab, et see on struktuur, mis toimib mõne taimeliigi lillede platvormina ja selle nimi pärineb täpselt algsest etümoloogilisest tähendusest, kuna selle kuju viitab väikesele lillelisele peale.