Selgitame, mis on geosfäär ja milline on selle struktuur. Samuti seda, kuidas need kihikomplektid koostatakse ja nende tähtsus.
Mis on geosfäär?
Aastal loodusteadused Maa tahke osa moodustavate kihtide kogumit nimetatakse geosfääriks või geosfääriks. kõrval hüdrosfäär (veeosa), õhkkond (gaasiline osa) ja biosfäär (komplekt elusolendid), moodustavad osad, milleks meie planeeti saab analüütiliselt jagada.
Nagu teisedki maapealsed (tahkepinnalised) planeedid, on ka Maa koosneb erinevatest kivistest materjalidest loodus ja millel on erinev dünaamika, millest paljud pärinevad esimestest geoloogilistest perioodidest või tekkisid vulkaanilise tegevuse konvulsiivsetel etappidel. Paljud planeedi vanimad teadaolevad kivimid pärinevad enam kui 4,4 miljardi aasta tagusest ajast.
Geosfääri uurimine geoloogide ja teiste spetsialistide poolt, viiakse see läbi eksperimentaalse ülevaate mullad, eriti kohtades, kus maastikuomadused paljastavad pinnale kihid, mis tavaliselt jäävad varjatuks.
Samamoodi paljud tähelepanekud on teoreetilised või tuletatud arvutusest: mass ja maht Maa mõõt ei ole otseselt mõõdetavad, kuid neid saab mõõta muude arvutatavate muutujate kaudu, nt. gravitatsioonivõi seismiliste lainete järelkaja.
Geosfääri struktuur ja koostis
The struktuur Geosfääri uuritakse kahest erinevast vaatenurgast: keemilisest ja geoloogilisest vaatenurgast.
Oma keemilise koostise seisukohalt koosneb geosfäär kolmest kihist: maakoor, vahevöö ja südamik.
- Cortex (0 kuni 35 km sügavusel). See on pindmine kivimikiht, millel me elame, mille suhteliselt õhuke paksus hõlmab a tihedus 3,0 g/cm3 keskmine. See hõlmab merepõhja ja sügavaid lohke. See koosneb peamiselt mafilistest kivimitest (raud- ja magneesiumsilikaadid), felsilistest kivimitest (naatrium-, kaalium- ja alumiiniumsilikaadid).
- Mantel (sügavus 35–2890 km). See on kõige paksem kiht, mis koosneb ränikivimitest ja mille rauasisaldus on suurem kui maakoores. Kui me mantlisse liigume, siis temperatuurid ja surved muutuvad kolossaalseteks, saavutades seda moodustavas kivimis pooltahke oleku, mis võimaldab liikumine selle tektoonilised plaadid ning vastutama värinate ja maavärinate eest. Tõttu Surve, on vahevöö ülemine osa vähem viskoosne ja liikuvam kui alumine osa, ulatudes vahemikus 1021–1024 Pa.s.
- Südamik (sügavus 2890–6371 km). Planeedi sisemine osa, kus leidub kõige tihedamaid materjale (Maa on maailma tihedaim planeet). Päikesesüsteem). Tuum jaguneb omakorda kaheks kihiks: välimine südamik (sügavus 2890–5150 km) ja sisemine südamik (sügavus 5150–6371 km) ning koosneb peamiselt rauast (80%) ja niklist, samas kui sellised elemendid nagu juhtima ja uraani napib.
Selle asemel jaguneb geosfäär geoloogilisest vaatepunktist järgmisteks osadeks:
- Litosfäär (0 kuni 100 km sügavusel). See on geosfääri tahke osa, kus asuvad tahked kivimid ja mis vastab maakoorele ja vahevöö pinnaosale. See leitakse killustatuna tektoonilisteks või litosfäärilisteks plaatideks, mille servadel toimuvad seismilised ja vulkaanilised nähtused ning orogenees.
- Astenosfäär (100–400 km sügavusel). Koosneb pooltahkest kuni tahkes olekus plastilistest materjalidest, mis vastavad Maa vahevööle. Seal toimuvad väga aeglased liikumised, mis moodustavad mandrite triivi; kuid tuumale lähemale jõudes kaotab see oma omadused ja muutub jäigaks nagu alumine vahevöö.
- Südamik (sügavus 2890–6371 km). Alumise vahevöö otsas asuv tuum ehk endosfäär on maapealne geoloogiline osa, mis moodustab planeedi suurima massi (60% kogumassist). Selle raadius on suurem kui raadius planeet Marss (umbes 3500 km) ning sellel on tohutu rõhk ja temperatuur üle 6700 °C. Koosneb peamiselt rauast ja niklist, see jaguneb vedela olemusega välissüdamikuks ja tahke olemusega sisesüdamikuks.
Geosfääri tähtsus
Geosfäär on meie planeedi vanim osa, kus peituvad kõik selle saladused. Teadlased geoloogia püüdke avastada nende tekkega seotud erinevaid protsesse, mis samuti näitavad valgus ülejäänud moodustamise kohta tähed Päikesesüsteemist ja seega ka selle päritolust universum. Sama juhtub seismoloogiaga, teadusega, mis püüab mõista geoloogiliste ja tektooniliste liikumiste olemust, et vältida võimalikke maavärinad ja ei lase neil olla nii hävitav inimkond.
Teisest küljest käib geosfääri uurimine käsikäes meie planeedil leiduvate materjalide mõistmisega, millel on oluline mõju erinevatele tööstusharud, inseneri- ja Rahvusvaheline kaubandus, muude elutähtsate valdkondade hulgas.