Selgitame, mis on mõtlemisoskused, nende funktsioonid, klassifitseerimine ja igaühe omadused.
Mõte tegeleb selliste laiaulatuslike ülesannetega nagu mälu, loogika ja loovus.Millised on mõtlemisoskused?
Mõtteoskused on vaimsete ja psüühiliste protsesside kogum, mis võimaldab meil neid juhtida, korraldada ja töödelda teavet kõigil tasanditel: meie meelte kaudu vastuvõetava tõhusast sidumisest mälu talletub meie ajju, kuni improviseerime ja kujutame ette vastuseid või seletusi erinevatele päriselus ette tulevatele olukordadele.
Need võimed või võimed võivad olla väga erineva keerukuse tasemega, olenevalt sellest, kas see on:
Põhioskused, mis seovad meelte info kaudu sisemise ja välise, võimaldades teadvust ja metateadvust ehk võimaldades teadvustada välist stiimulit ja ka selle tajumise protsessi. Lisaks toetavad põhioskused palju keerulisemaid ja nõudlikumaid vaimseid protsesse. Need põhioskused on järgmised:
- The vaatlus, see tähendab võimet saada keskkonnast informatsiooni meelte rakendamise kaudu;
- The kirjeldus, mida mõistetakse kui võimalust kutsuda esile konkreetne viide kolmandas osapooles, kasutades a keel (verbaalne või mitte);
- The võrdlus, mis seisneb oskuses seostada kahte konkreetset või abstraktset viidet ja hankida nendest teavet;
- Suhe, mida nimetatakse ka assotsiatsiooniks, mis seisneb mälu ja kujutlusvõime kasutamises suhete leidmiseks kahe või enama referendi vahel;
- Klassifikatsioon, st võimalus määrata tüübid ja eristused a seatud referentide arvu, et võimaldada neile viitava teabe ilmumist.
Kriitilised ja analüütilised oskused on seevastu vaimsed protsessid, mis võimaldavad hallata teavet abstraktsiooni-, korrelatsiooni- ja loovus keerulisem ja nõudlikum. Kriitilis-analüütilise mõtlemise vormid on tüüpilised süsteemidele arutluskäik rohkem spetsialiseerunud, nt teaduslik mõte, filosoofiline, loogiline-formaalne, abstraktne-ruumiline või kunstiline loovus.