- Mis on parlamentaarne monarhia?
- Parlamentaarsete monarhiate tunnused
- Parlamentaarse monarhiaga riigid
- Parlamentaarne monarhia ja konstitutsiooniline monarhia
Selgitame, mis on parlamentaarne monarhia, selle tunnused ja praegused näited. Samuti konstitutsiooniline monarhia.
Enamik Lääne-Euroopa demokraatiaid on parlamentaarsed monarhiad.Mis on parlamentaarne monarhia?
Mõiste parlamentaarne monarhia on enamikus riikides suhteliselt uus seadused ja õigusraamistikud ning määrab nende süsteemid valitsus milles on kuningas või monarh, kelle eluaegne roll annab talle kindla volitused, kuid samal ajal allub see asutuse volitustele seadusandlik võimst parlamendi või rahvusassamblee liikmed.
Võib öelda, et parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia vorm selles mõttes, et monarhi volitused on ette nähtud ja piiratud seadus, erinevalt vanadest autoritaarsetest või absolutistlikest monarhiatest.
Kuid parlamentaarsetes monarhiates täidab kroon riigi poliitilises toimimises esinduslikke, väiksemaid ülesandeid ega kontrolli täidesaatvat võimu. Teisest küljest, täidesaatev võim see on usaldatud parlamendi seest valitud peaministrile.
Monarh naudib aga erilisi volitusi ja hüvesid, nagu ka ülejäänud kuninglik perekond. Kuid teatud mõttes on parlamentaarne monarhia monarhiate piires vabariigile lähim asi, mis üldse olla saab. Enamik demokraatiad Lääne-eurooplased on tegelikult parlamentaarsed monarhiad.
Parlamentaarsete monarhiate tunnused
Üldiselt tunnustatakse parlamentaarseid monarhiaid:
- Omada eluaegset monarhi, tulla ametisse päriliku järgluse ja aadliliini kaudu, kelle roll riigi juhtimisel on pigem esinduslik või väga piiratud.
- Omama täielikku eraldatust ja autonoomia alates avalik võim, ilma et monarh neist kedagi oma suva järgi kontrolliks. Suurim jõud sees Seisund see on seadusandlik võim ehk parlament.
- Andke monarhile väga piiratud ja konkreetsed volitused, mis on selgesõnaliselt sätestatud põhiseaduses ja sõltuvad parlamendi äranägemisest.
- Määrake riigipea peaministriks või presidendiks, kes valitakse tavaliselt seadusandlikust kogust.
- Toimida vabariikliku ja demokraatliku korra ettekirjutuste kohaselt.
Parlamentaarse monarhiaga riigid
Tänapäeval juhitakse paljusid maailma riike parlamentaarse monarhia kaudu, nagu Hispaania, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Jaapan, Monaco, Holland ja Rootsi.
Parlamentaarne monarhia ja konstitutsiooniline monarhia
Tavaliselt ei ole parlamentaarse ja konstitutsioonilise monarhia vahel suurt erinevust, kuna parlamentaarne monarhia on põhiseadusliku monarhia spetsiifiline tüüp.
Mõlemal juhul on kuninga võim põhiseaduslikus tekstis piiritletud ja kehtestatud, st see ei ole seadusest kõrgemal, nagu see oli vana režiimi absolutistlikus monarhias.
Parlamentaarse monarhia mõiste kasutamisel soovitakse aga üldiselt rõhutada, et riigi poliitiline juhtkond ei asu enam kroonil, kellele on usaldatud pigem esindusfunktsioonid või institutsioonide toetus (näiteks seaduste allkirjastamine). mis kuulutab välja parlamendi, et need saaksid jõustuda), kuid kuulub seadusandliku võimu alla.
Teisisõnu erinevad parlamentaarsed monarhiad teistest põhiseaduslikest monarhiatest selle poolest, et riigipea ehk peaministri või presidendi ametisse nimetamise eest vastutab seadusandlik võim. Viimane vastutab täitevvõimu otsuste eest vastavalt seadustele ja parlamenti moodustavate parteide vahel valitsevale poliitiliste jõudude vahekorrale.
Ülejäänud osas toimib parlamentaarne monarhia nagu iga teine parlamentaarne vabariik, avaliku võimu lahususe ja demokraatlike reeglite järgimisega.