Selle ainevahetus ning ainevahetusprotsessidel on suur tähtsus inimeste tervisele ja töövõimele. Puudulikkus võib põhjustada mitmesuguseid haigusi.
Mis on ainevahetus?
Selle ainevahetus Inimeste metabolismi nimetatakse ka ainevahetuseks või energia metabolismiks. Bioloogilise protsessina hõlmab ainevahetus protsesside ahelat, mis ulatub ainete omastamisest nende transportimise ja töötlemise kaudu ainete vabanemiseni.
Inimese kehas toimuvad mitmesugused ainevahetuse vormid; Need vormid hõlmavad niinimetatud võõrkehade metabolismi (võõrkehade metabolismi). Energia metabolism on ka üks inimkeha metabolismi vorme.
Põhimõtteliselt on ainevahetusprotsessid määratud mitmesuguste ainete keemiliste muutuste ja muundamisega (nt toidu muundamine energiaks). Selleks, et ainevahetus saaks kehas takistusteta kulgeda, on vaja erinevaid ensüüme (valke), mis algatavad ja kontrollivad vastavaid keemilisi muutusi. Ensüümid ise ei muutu ainevahetuses.
Tähendus ja funktsioon
Selle ainevahetus erinevates vormides mängib olulist rolli inimese keha tervisele ja seega ka funktsionaalsusele. Isegi kui inimene on täielikus puhkeseisundis, vajab organism elutähtsate funktsioonide säilitamiseks teatud kogust energiat. Selle energia annab ainevahetus, mida puhkaval inimesel nimetatakse ka nn metaboolseks baaskiiruseks või ainevahetuse põhikiiruseks.
Alguses mainitud võõraste ainete metabolismi kontekstis imenduvad võõrkehad väljastpoolt ja muundatakse keha funktsioonide tagamiseks. Nende võõraste ainete hulka kuuluvad näiteks toit ja hapnik. Hoone ainevahetust arvestatakse võõraste ainete metabolismi osana; protsess, mille käigus võõrad ained muundatakse keha enda komponentideks. Teises metaboolses funktsioonis kasutatakse metabolismi vajaliku energia saamiseks (siis räägitakse siis energia metabolismist). Seda energiat saab näiteks selliste protsesside kaudu nagu rasvapõletus või glükoosi (lihtsa suhkru) metabolism.
Keha ainevahetus on vajalik ka mineraalide või mikroelementide imendumiseks ja nende jaotumiseks organismis. Üks keha jaoks olulistest mikroelementidest on raud. Kui raua metaboliseerub, siis räägitakse ka nn raua metabolismist. Lõpuks ilmneb nälgimismetaboliks tuntud ainevahetus inimese kehas, kui puuduvad toitained. Seda ainevahetust iseloomustab muu hulgas asjaolu, et põhiline ainevahetuse kiirus väheneb pärast mõnepäevast toitainevaegust ja ainevahetusprotsessid aeglustuvad. Sel viisil muudetud ainevahetus toetab organismi elu.
Ohud, häired, riskid ja haigused
Erinevad tegurid võivad põhjustada ainevahetus inimkeha funktsioon on kahjustatud. Need kahjustused võivad seejärel põhjustada mitmesuguseid haigusi ja kaebusi. Vastavate haiguste põhjused, mis on seotud häiritud ainevahetusega, võivad muu hulgas olla mitmesuguste ainete alatootmine või ületootmine.
Ainevahetuse häirumine võib olla tingitud ka asjaolust, et keha ei suuda vajalikke aineid piisavalt säilitada. Suhkurtõbi on üks levinumaid haigusi, mis on seotud häiritud ainevahetusega ja mida seetõttu nimetatakse ka ainevahetushaigusteks.
Suhkurtõbi on krooniline haigus. Häiritud ainevahetust näitab siin suurenenud veresuhkru tase või häiritud suhkru metabolism. Kilpnäärme funktsioonide kahjustusi seostatakse sageli ka häiritud ainevahetusega: kilpnäärme toodetud osa kilpnäärmehormoone on mitmesuguste ainevahetusprotsesside jaoks hädavajalikud (näiteks metaboolse baaskiiruse reguleerimiseks).
Kui näiteks toodetakse kilpnäärme alatalitluse korral liiga vähe neid hormoone või kilpnäärme ületalitluse korral toodetakse liiga palju hormoone, on sellel negatiivne mõju reguleeritud ainevahetusele. Isegi väga ülekaalulised nagu rasvumine (rasvumine) võivad ainevahetust mõjutada. Siin võivad esineda näiteks lipiidide ainevahetuse häired.
Kui südame-veresoonkonna haigused ja suhkurtõbi tekivad seoses väga ülekaalulistega, nimetatakse seda meditsiinis mõnikord nn metaboolseks sündroomiks (sündroomi, mis mõjutab ainevahetust). Kui metaboolne sündroom leiab aset tööstusriikides, tuntakse seda kõnekeeles ka jõukuse sündroomina.