Selgitame, mis on lihtlaused, iga tüübi omadused ja erinevad näited. Samuti liitlaused.
Mis on lihtlaused?
sisse keeleteadus, palved lihtsad on need, millel on üks tegusõna konjugeeritud ja seetõttu on neil üldiselt lame ja otsene struktuur: a teema, mis on varustatud täienditega või mitte, ja predikaat, mille verbil võib olla või mitte olla täiendeid. Neid eristatakse liitlausetest, millel on rohkem kui üks konjugeeritud tegusõna ja millel on keerulisem struktuur.
Lihtlaused on kõige lihtsamad ja esimesed, mida õpime oma keeles (või võõrkeeles) sõnastama. Igapäevaselt kipume aga rääkima keerulisemalt ja keerulisemalt, eelistades peidetud meeli ning kasutades liitlauseid, mis ühendavad enda sees lihtlauseid.
Lihtsad lausetüübid
Traditsiooniliselt klassifitseeritakse lihtsad laused paljude kriteeriumide alusel. Üks peamisi on lause subjekti olemasolu või mitte, et saaksime eristada:
Isiklikud palved. Need, milles loogiline subjekt on äratuntav, olgu see siis eksplitsiitne või mitte. Need laused on omakorda klassifitseeritud vastavalt nende tüübile:
- Selgesõnalised teemalaused. Need, milles subjekt on selgelt tuvastatud ja palja silmaga äratuntav. Näiteks: "Mu ema koob Hiina villaga papusid" (teema: "Minu ema").
- Elliptilised teemalaused. Sellised, milles subjekt on välistatud, see tähendab, et see ei ole eksplitsiitne või ei ole hääldatud, kuid seda saab selle kontekstist järeldada. Näiteks: "Mul on kodus meditsiiniraamat" (teema: "mina").
- Määramatu subjekti laused. Selliseid, milles lausesubjekt on, aga tema identiteeti ei saa paljastada või ei taheta seda teha, ning selle asemel kasutatakse ebatäpset valemit. See ei ole samaväärne umbisikuliste lausetega, kuna tegusõna on õigesti konjugeeritud. Näiteks: "Mu märkmik varastati koolis" (teema: määramatu "nemad").
Isikupäratud laused. Need, mille puhul pole loogilist subjekti võimalik tuvastada, kuna lause seda ei nõua. Tavaliselt liigitatakse need järgmisteks osadeks:
- Loomulikud palved. Need, mis viitavad loodusnähtustele, mida ükski subjekt ei teosta ega kellelegi omistada, kuid mis tekivad spontaanselt. Näiteks: "Eile õhtul sadas paduvihma."
- Grammatiseeritud laused. Seda teavad seega laused, mille verbid – tegema, omama või olema – toimivad umbisikuliselt. Näiteks: "Sahvris on palju toitu" või "Siin pole ammu keegi käinud."
- Refleks umbisikulised laused. Need, milles asesõna kasutatakse subjekti ilmumise vältimiseks, tavaliselt kasutatakse verbi konjugeerimiseks ainsuse kolmandat isikut. Näiteks: "Siin sa elad vaikselt" või "Sa ei saa enam kodust lahkuda."
Teisalt on võimalik liigitada ka lihtlauseid nende modaalsuse ehk verbi moodiga markeeritud kõneleja manifestaalse hoiaku järgi. Seega on meil:
Deklaratiivsed laused ehk Realis. Need, milles sündmust käsitletakse objektiivselt, see tähendab midagi tegelikkus konkreetne või kujuteldav. Näiteks: "Autol on radiaator kahjustatud."
Mittehäälduslikud laused. Need, mis väljendavad subjektiivset sisu vastavalt järgmistele võimalustele:
- Imperatiivid. Nad tulevad adressaadi juurde eesmärgiga oma käitumist muuta või mõjutada. Näiteks: "Tõuse maast üles!"
- Soovmõtlemine. Need väljendavad emitendi soovi, seega on nendega tavaliselt kaasas terminid, mis väljendavad lootust või soovi. Näiteks: "Ma loodan, et mu isa toob mulle šokolaadi."
- Kahtlane. Need väljendavad kahtlust või võimalust emitendi kaalutlustes, seega on nendega tavaliselt kaasas määrsõnad või fraasid, mis väljendavad kahtlust. Näiteks: "Võib-olla julgustab homne mind suitsetamist maha jätma."
- Hüüutav. Need annavad edasi emitendi tundeid või meeleseisundit. Näiteks: "Edu sulle!" või "Miks see minuga juhtuma pidi?"
- Küsitlused Need, mis koosnevad küsimustest ehk mis ootavad teiselt vastust. Näiteks: "Mis su nimi on?"
- Performatiivne. Need, mille eesmärk on mitte kirjeldada tegelikkuse olukorda, vaid luua uus keel, nagu lubadustes, vandes jne. Näiteks: "Ja nüüd kuulutan teid meheks ja naiseks."
Lihtlausete näited
Mõned näited lihtsatest lausetest on järgmised:
- Pedro tuleb homme hommikul.
- Austraalias on ülekaalus kängurud.
- Keegi ei suuda depressiooniga võidelda.
- Oleme ühtne perekond.
- Koer ei väsi mängimast.
- Ostame kõike, mida karantiiniks vajame.
- Zimbabwes kukutasid nad diktatuuri.
- Olen juba väga näljane.
- Nad värvisid seina oranžiks.
- Migueli nõbu läks välja tantsima.
- Rahastame teie ettevõtet koheselt.
Liitlaused
Erinevalt lihtlausetest moodustatakse liitlaused rohkem kui ühe konjugeeritud verbi abil, st lihtlausete kombineerimisel suurema struktuuri loomiseks.
Selles struktuuris luuakse lausete vahel hierarhilised ja kombinatoorsed suhted, nagu need on antud koordineerimine, kõrvutamine või allutamine. Tänu seda tüüpi lausetele saame ühes lauses väljendada keerukamat sisu ja keerukamaid tähendusi.