Selgitame, mis on silpideks eraldamine, milleks see on mõeldud ja milliseid reegleid tuleb järgida. Lisaks räägime teile, mis on rõhuline silp.
Mis on silpideks eraldamine?
jaguneb silbid või sidekriipsutus on sõnade tükeldamise protsess sõnad neid moodustavates erinevates liigendatud heliüksustes, milles tavaliselt on täishäälik ja üks või mitu konsonanti. Näiteks: laul, vihm.
Hispaania keele silbid moodustatakse vastavalt silpide loomise ja moduleerimise viisile heli meie kõneaparaadiga. Seetõttu sisaldavad nad alati vokaali (mille heli paneb häälepaelad vibreerima), mis moodustab nende tuuma ja mille heli moduleerib üks või mitu konsonanti (suu osade vastandumise tulemus helivoolule). Hispaania vokaalid on viis: a, ja, Yo, kas, või, samas kui ülejäänud tähed tähestik need on kaashäälikud.
Nii näiteks sõna isa jaguneb kaheks silbiks, millest igaühel on sama täishäälik (a) ja sama konsonant (lk): pa–pa. Igas neist on vokaali õhusammas liigendatud kaashäälikuga. Selle asemel sõna kurb jaguneb ka kaheks silpiks, millest igaühel on erinevad vokaalid (Yo, ja) ja esimene kolme erineva kaashäälikuga (sina, r, s): tris–tee.
On ka selliseid sõnu nagu naljakas, mis jagunevad rohkemateks silpideks: co–mina–AC, kuid selle pikkus ei muuda iga silbi moodustamise reegleid, antud juhul kolme vokaaliga (kas, Yo, a) ja kaks konsonanti (c, m).
Oluline on märkida, et see eraldamine ei võta alati arvesse morfoloogilisi reegleid idioom, kuid järgib rangelt loogikat foneetikast helist. Seega on sõna silpideks eraldamiseks teatud üldreeglid, näiteks:
- Igal silbil on tingimata täishäälik, kuid kaashäälikuid võib, aga ka mitte. Näiteks sõnas aordi seal on kolm silpi, esimene ilma kaashäälikuteta: a–või-ta.
- Kui sõnas on kaashäälik kahe vokaali vahel, on kaashäälik osa järgmise vokaali silbist. Näiteks sõnas mägi, kaashäälikud (ta, n) on osa neile järgneva vokaali silbist: co–tasees.
- Kui on kaks kaashäälikut, millele järgneb järgmine loend: pr, arst, br, kr, fr, gr, kr, tr, fl, kl, cl, bl, pl, gl, ptk Y ll, jäävad kaashäälikud alati koos neile järgneva vokaaliga samas silbis. Näiteks: trsa olid (tris-te), grkõndima (gran-of), krsee (kron selleks), klakson (kla-kson) kas llanta (llanta). Teisest küljest, kui need ei kuulu sellesse loendisse, tuleb kaashäälikud eraldada, nagu on kirjeldatud bassein (bassein), reaktor (reaktor) kas veojõu (veojõu).
- Kui kahe vokaali vahel on reas kolm konsonanti, peaksime üldjuhul jätma esimesed kaks esimese vokaali silpi ja kolmanda kaashääliku järgmise vokaali silpi. Näiteks: püsivus (püsivus) kas instinkt (instinkt). Aga kui kolmest reas olevast kaashäälikust on keskmine lk, b, c, g, sina kas d ja viimane on ta kas r, on reegel vastupidine: esimene konsonant jääb esimese vokaali silpi, ülejäänud kaks aga lähevad järgmisele silbile. Näiteks: enklaav (enklaav) kas kurvastab (en-sad-te-ce).
- Kui kahe vokaali vahel on reas neli konsonanti, jaotuvad need tavaliselt ühtlaselt: kaks jäävad esimesse silpi, kaks lähevad järgmisele silbile. Näiteks: üles ehitama (üles ehitama) kas juhendamine (juhend).
- Kui reas on kaks või enam vokaali, peame pöörama tähelepanu vokaalide tüübile, et teada saada, kas need lähevad kokku samas silbis või mitte. Selleks, et nad läheksid koos, a diftongi kas triftong, ja selleks on vaja, et need oleksid:
- Tugev täishäälik (a, ja, kas) millele järgneb nõrk (Yo, või), nagu sisse ettevaatust (ettevaatust) kas altkäemaksu (coi-ma). Seda vokaalide ühendust tuntakse kahaneva diftongina.
- Nõrk täishäälik (Yo, või), millele järgneb tugev (a, ja, kas), nagu sisse liana (liana) kas terapeut (terapeut). Seda täishäälikute ühendust tuntakse tõusva diftongina.
- Nõrk täishäälik (Yo, või), millele järgneb teine, nagu on linn (linn) kas järele vaatama (järele vaatama). Seda vokaalide ühendust tuntakse homogeense diftongina.
- Nõrk täishäälik (Yo, või) kahe kindluse keskel (a, ja, kas) või vastupidi, nagu näidatud sa tegutsed (tegu) või sisse opioid (o-pioi-de). Neid haruldasi täishäälikuühendusi tuntakse triftongide nime all.
Diftongid ja triftongid võivad oma ühenduse kaotada, kui nõrgad vokaalid saavad intonatsiooni lisajõu, st kui rõhk langeb neile.
Tooniline silp
Silpide eraldamine on oluline selleks, et teada saada, milline on sõna rõhuline silp, st milline selle silp saab häälduses suuremat rõhku kui ülejäänud. Keele õigekeelsusreeglite järgi võib sellele rõhulisele silbile kirjutada rõhumärgi, aga võib ka mitte. Seega sisse isa rõhk langeb viimasele silbile, sisse kurb rõhk langeb eelviimasele ja edasi naljakas langeb eelviimasele.
Sõltuvalt rõhulise silbi ilmumiskohast saame sõnadel vahet teha ja teada, kas neil on rõhumärk või mitte, järgmiselt:
- Teravad sõnad. Need on sellised, mille puhul rõhuline silp langeb viimasele silbile, nt tigu (tigu), muldkeha (muldkeha) kas kompass (kompass).Seda tüüpi sõnadel on rõhumärk, kui nad lõpevad täishääliku või kaashäälikuga. n kas s.
- Tõsised sõnad kas kellud. Need on sellised, mille puhul rõhuline silp langeb eelviimasele silbile, nt taim (plaan-ta), soo (soo) kas mass (mo- sina). Seda tüüpi sõnadel on aktsent, kui need ei lõpe täishääliku või kaashäälikutega. n kas s.
- esdrújulas sõnad. Need on sellised, mille puhul rõhuline silp langeb eelviimasele silbile, nt redis (rá- vann), voodilina (Sa-ba-na) kas kroonleht (pe-ta-lo). Seda tüüpi sõnadel on alati aktsent.
- Sõnad esdrújulaste kohta. Need on need, mille puhul rõhuline silp langeb eelviimasele eelnevale silbile, näiteks kiiresti (rá-pi-da-men-te) kas võta see ära (siin-ta-se-lo). Seda tüüpi sõnadel on alati aktsent.
Silpideks eraldatud sõnad
Järgnevalt on toodud näited silpideks eraldatud sõnadest. Rõhuline silp on igal juhul esile tõstetud.
| Sõna | Eraldamine | Sõna | Eraldamine |
| Kits | kits | Veoauto | veoauto |
| Aeglus | aeglus | Olemasolu | olemasolu |
| Ükskõikne | ükskõikne | Suurepärane | suurepärane |
| laulda | chan-ti-co | paber | pa-pe-lon |
| Agnostik | agnostik | Ellujääja | ellujääja |
| peamine | peamine | Organisatsioon | organisatsioon |
| Künklik | künklik | Illegaalne | illegaalne |
| Ortopeedilised | ortopeedilised | kiiresti | kiiresti |
| Kotkas | kotkas | Õige | õige |
| Uinuke | tukastada | Atlandi-ülene | transatlantiline |
| Reklaamitahvel | stend | Revolutsiooniline | revolutsiooniline |
| Punkt | punkt | Magama | magama |
| Jalgpall | Jalgpall | Lisand | lisamine |
| Grammatika | grammatika | toru ära | hang-gan |
| Nahkhiir | nahkhiir | Vangistatud | vangistatud |
| Ootamatu | ootamatu | Indeks | indeks |
| Õpipoiss | õpipoiss | Juhus | juhus |
| Kahetsusväärne | kahetsusväärne | Kamin | kamin |
| Kodakondsus | kodakondsus | viljapuud | puuviljad |
| nad giljotineeriti | gui-llo-ti-na-ron | jutuvestmine | märgutuled |
| Karneval | karneval | Merevaik | merevaigukollane |
| Karvutu | karvutu | Mulje | Prindi |
| purustatud | a-pla-ta-rumm | Jahmatus | jahmatus |
| Polüuretaan | polüuretaan | Rafineerimistehas | rafineerimistehas |
| täispuhutud | infla-fla-kaks | krüptovaluuta | krüpto-mo-ne-da |
| Lind | lind | rikkumatu | pris-ti-nos |
| rikastub hapnikuga | o-xi-ge-na-ran | Stoiline | stoiline |
| ettevaatlik | Hoolitse enda eest | Spree | ajaviide |
| sajab vihma | vihmane | Atmosfäär | õhkkond |
| streikijad | streik-guis-tas | Väljapressimine | väljapressimine |
Silpideks eraldatud laused
- Pedro eile eile peole ei tulnud.
pe-dro-ei-eile-peol-ei-näinud
- Maailm on tohutult suur ja imeline.
maailm-on-sinu-ma-men-te-vas-to-y-ma-ra-vi-llo-so
- Kümned nahkhiired hukkuvad õhusaaste tõttu.
nad-surevad-mur-cié-la-gos-de-bi-do-a-la-con-ta-mi-na-ción-a-é-re-a õhtusöökide tõttu
- Väljakule kogunesid murelike kodanike rühmad.
group-of-ciu-da-da-nos-pre-o-cu-pa-dos-con-cen-tra-ron-en-la-plaza
- Tai toit on minu jaoks liiga vürtsikas.
la-co-mi-da-tai-lan-de-sa-es-de-ma-sia-do-pi-can-te-for-me
- Igal neljapäeval saame välismaalt miljoneid kirju.
igal-neljapäeval-saasime-miljoneid-kirju-ex-tran-je-ro-lt
- Avaldame oma solidaarsust ohvrite perekondadega.
ex-pres-sa-mos-so-li-da-ri-idad-de-los-fa-mi-lias-res-de-víc-ti-mas
- Orkester kõlas südaööni.
the-or-ques-ta-re-so-no-has-ta-bien-en-tra-da-mid-night-night
- Minu perekond on äärmiselt usklik.
mi-fa-mi-lia-es-su-ma-men-te-re-li-gio-sa
- Kolm kurba tiigrit neelavad nisupõllul nisu.
tres-tris-tes-ti-gres-tra-gan-tri-go-in-a-tri-gal
- Isiku dokumentatsioon oli täiesti korras.
la-do-cu-men-ta-ción-del-in-di-vi-duo-se-ha-lla-ba-to-tal-men-te-en-re-gla