• Mis on jaatavad ja eitavad määrsõnad?
• Näited jaatavatest ja eitavatest määrsõnadest
• Jaatavate ja eitavate määrsõnadega laused
• Muud tüüpi määrsõnad

Selgitame, mis on jaatavad ja eitavad määrsõnad, nende funktsiooni ja näiteid. Samuti muud tüüpi määrsõnad ja nende omadused.

Jaatavad ja eitavad määrsõnad väljendavad aktsepteerimise ja tagasilükkamise astet.

Mis on jaatavad ja eitavad määrsõnad?

Seda nimetatakse jaatavateks või jaatavateks määrsõnadeks ja eitavateks või eitavateks määrsõnadeks kahte kategooriasse. määrsõna hispaania keelest, see tähendab sõnad kelle roll selles palve on tähenduse muutmine või kvalifitseerimine tegusõnad, omadussõnad või muid määrsõnu ja mõnikord ka terveid lauseid. Selle nimi pärineb ladinakeelsest sõnast määrsõna, mis koosneb sõnadest reklaam- ("Tee poole") ja verbum ("verb").

Adverbidel on enam-vähem fikseeritud vorm (st väga vähe muutuv) ja neil on oma leksikaalne tähendus, mis üldiselt on seotud teatud asjaoludega, kuidas asjad juhtuvad või kuidas kõneleja neid tajub.

Peame silmas kohta, vormi või aega, mil lauses väljendatud toimingud esinevad, või suhtele, mis väljaandjal on öeldu ees, nagu jaatavate määrsõnade ja eitavate määrsõnade puhul, mis teenivad, nagu nimigi viitab, tuua lausesse väljaandja poolne teatav heakskiit või kokkulepe.

Teisisõnu, need kaks määrsõnade kategooriat võimaldavad kõnelejal või kõnelejal vastavalt lauses väljendatud olukordi või referente kinnitada või eitada ning teha seda ka teatud määral: täielikult, osaliselt jne.

Lisaks moodustavad need koos hüüu-, küsi- ja kahtlevate määrsõnadega nn episteemiliste määrsõnade kategooria: need, mis väljendavad tegelikkus subjektiivne või emitendi vaimne, mitte väline, objektiivne ja konkreetne reaalsus.

Näited jaatavatest ja eitavatest määrsõnadest

Jaatavate määrsõnade näited on järgmised: jah, alati, muidugi, ka, tõsi, kindlasti, tõepoolest, täpne, ilmne, ka ilmselt, selgelt, loomulikult, kindel, täielikult jne. Lisaks määrsõnafraasid nagu: muidugi, muidugi, tõepoolest, muu hulgas.

Negatiivsete määrsõnade näited on järgmised: ei, mitte kunagi, mitte kunagi, vaevalt, kas ja nii edasi. Lisaks määrsõnafraasid nagu: mitte mingil juhul, mitte mingil juhul, mitte mingil juhul, muu hulgas.

Jaatavate ja eitavate määrsõnadega laused

Järgmised on mõned jaatavate määrsõnadega laused:

• Kasutage sõites alati turvavööd.
• Ka loomad vajavad austust ja arvestamist.
• Tõepoolest, riigieelarve on ammendatud.
• Kas me peaksime selle toote ostma?
• Aga kui ma tahan sööma minna? Ilmselge!
• See mees on selgelt politseinik.

Järgmised on mõned negatiivsete määrsõnadega laused:

• Ma arvan, et sa ei peaks peole tulema.
• Ma ei andesta sulle kunagi!
• Vaevalt saame teada, kes oli mõrvar.
• Ma ei toonud ka raha.
• Nad ei selgitanud mulle kunagi, kuidas murde jagada.
• Aga kui ma tahan tantsima minna? Pole võimalik!

Muud tüüpi määrsõnad

Nii nagu on jaatavaid ja eitavaid määrsõnu, on ka teisi määrsõnakategooriaid, näiteks:

• Kohamäärsõnad. Need toovad lause sisus alati sisse asukoha või ruumilise suhte, näidates, kus sündmus toimub või kuhu millelegi viidatakse. Nagu näiteks: seal, siin, seal, väljas, üles, alla, sees, vahel jne.
• Viisi määrsõnad. Need väljendavad alati viisi või viisi, kuidas palvetoimingud toimuvad. Näiteks: kiire, hea, halb, parem, kiire, korrapärane jne.
• Ajamäärsõnad. Need toovad lausesse alati sisse ajalise või kronoloogilise seose, st näitavad, millal tegevus toimub. Näiteks: enne, pärast, hiljem, samal ajal, varem jne.
• Kahtluse määrsõnad. Need toovad lausesse alati sisse teatud võimalikkuse, ebakindluse või tõenäosusst väljendavad, et emitendil on öeldu suhtes kahtlusi. Näiteks: võib-olla, võib-olla, võib-olla, tõenäoliselt jne.
• Järjesõna määrsõnad. Need väljendavad öeldus alati järjepidevuse või järgnevuse suhet, st näitavad, mis läheb enne ja mis pärast, kas loogilises järjekorras või tähtsuselt. Näiteks: esimene, teine, siis, pärast jne.
• Astme või koguse määrsõnad. Nad väljendavad alati millegi astet, see tähendab selle proportsioonvõi olemasolevate objektide või viidete arv. Näiteks: palju, vähe, rohkem, vähem jne.
• Küsi- ja hüüdmäärsõnad. Need tekitavad alati küsimusi või hüüatusi ning neid tuleks alati rõhutada. Näiteks: kus, millal, kuidas, mis, kes jne.