Selgitame, mis on autokraatia, selle ajalugu, tunnused ja hiljutised näited. Samuti erinevused demokraatiaga.
Mis on autokraatia?
Autokraatia on a valitsemisvorm milles saab poliitik langeb üksikuks või isik, kelle tegevused ja otsused on vaieldamatud ning ei allu mingile juriidilisele piirangule ega rahva kontrollile. Kes sellisel viisil võimu teostab, on tuntud kui autokraat.
Autokraatia on seega a diktatuur või türannia, kuigi need terminid pole täpselt nii sünonüümid. Pigem võiksime öelda, et kaasaegsed diktatuurid on autokraatia vormid, kuid sama olid ka XVII sajandi absolutistlikud monarhiad. Tõde on see, et seda laadi poliitilised režiimid on alati eksisteerinud.
Tegelikult pärineb termin "autokraatia" Kreeka antiikajast ja esineb Platoni teostes 5. sajandil eKr. C., kus oli juttu autokrateia absoluutse võimu sünonüümina (tuletatud autod, "Iseenesest" ja Kratos, "saab").
Hiljem kasutasid seda ka Vene tsaarid, et viidata iseendale ja oma võimule, mis erines konstitutsiooniliste monarhide omast. Euroopa läänelik. Kuid termin autokraat hakkas populaarseks saama alates 1803. aastast, kui inglise luuletaja Robert Southey (1774-1843) päästis selle, et viidata Napoleon Bonaparte'ile.
Tänapäeval igasugune diktatuur ja/või totalitarism on autokraatliku valitsuse täiuslikud näited ja see oleks täpselt vastand a demokraatlik valitsus.
Autokraatiate tunnused
Autokraatiat iseloomustavad:
- Koguge kogu poliitiline võim ühte figuuri, mida sageli jumaldatakse või võetakse kui vaieldamatut teejuhist inimeste saatuse suunas. rahvus.
- Autokraatliku juhi otsuseid ja tegevust saab harva kahtluse alla seada, neile vastu vaielda või üle vaadata.
- Neid, kes seisavad vastu autokraatlikule võimule, kiusatakse tavaliselt taga ja karistatakse, seega pole sellele formaalset vastuseisu. valitsus.
- Autokraatia all elu elanikkonnast kipub olema tugevalt kontrollitud, olenemata sellest, kas see on allutatud karmusele vaesus ja viletsus, nagu oleks majanduslikku küllust, mille puudumisest tähelepanu kõrvale juhtida vabadusi.
- Kaasaegsed autokraatiad kasutavad võimul püsimiseks mitmesuguseid mehhanisme peale sõjalise jõu ja vägivalla: nad võivad valimisi võltsida, korraldada ilma opositsiooni osaluseta, valimisi ümber kirjutada. seadused neile sobival ajal või muuta põhiseaduse teksti, kõike seda selleks, et võimule jääda.
Näited autokraatiast
Kahjuks pole maailmast raske autokraatidest näiteid leida. Kui tahame ajaloolisi näiteid, siis piisab, kui valida vaarao, keskaegne monarh või tsaari-Venemaa valitseja või 20. sajandi Euroopa natsionalistlike režiimide diktaator, näiteks Adolf Hitler või Benito Mussolini.
Teised hiljutised näited on järgmised:
- Zimbabwe iseseisvumise poliitiku ja sõjaväekangelase Robert Mugabe (1924-2019) diktatuur, kes valitses Aafrika riiki raudse rusikaga vaatamata sellele, et koges jõhkrat olukorda. majanduskriis, mille inflatsiooninäitajad on 14 000 000% ja arvukad süüdistused valimispettuses ja oponentide represseerimises.
- Põhja-Korea Rahvavabariigi kommunistlik režiim. See sai alguse 1945. aastal pärast Jaapani okupatsiooni lõppu II maailmasõda, ja tänu mõlema sekkumisele Nõukogude Liit nagu USA, kes jagas Korea poolsaare kaheks riigiks. Põhjarahvast on sellest ajast peale valitsenud range militaristlik ja natsionalistlik revolutsiooniline režiim perekondliku dünastia käes, mille alustas Kim Il-sung (1912-1994), kelle järglaseks sai tema poeg Kim Jong-il (1942-2011). ) ja tema poeg Kim Jong-un (1983–).
- Nicolás Maduro valitsus Venezuelas. See sai alguse 2013. aastal pärast sõjaväelaste surma ja Juht karismaatiline selle Lõuna-Ameerika riigi isehakanud Bolivari revolutsiooni suhtes, Hugo Chávez Frías. Tänapäeval peetakse seda autokraatiaks selle arvukate rikkumiste tõttu inimõigused, eriarvamuste tagakiusamine, sõltumatute volituste lammutamine Seisund ning avaliku sektori üheparteiline ja personalistlik juhtimine.
Autokraatia ja demokraatia
Autokraatia ja demokraatia nad on vastandlikud valitsusvormid.Ühte ei saa olla, kui teine on olemas. Kuigi demokraatia põhineb rahva vabal valikul, kes ajutiselt juhib poliitiline võim, alluvad alati kahe teise vabariikliku riigivõimu ülevaatamisele ja järelevalvele ning austades inimõigusi.
Teisest küljest ei vasta autokraatlik valitsus rahva tahtele. Võid enam-vähem vorme alles hoida ehk oma diktaatorlikke kavatsusi varjata, aga sisimas autokraat ei allu teiste võimude kontrollile ega ole nõus võimust kergelt loobuma.