Selgitame, mis on kalor ja kuidas seda energiaväärtust mõõdetakse. Samuti, milleks need on, ja toitude loetelu koos nende kalorisisaldusega.
Mis on kalor?
Kalorite kohta kuuldes peame mõiste all mõista enam-vähem mitteformaalset toidus sisalduvat energiaühikut ja seda mõistetakse siis, kui võrrelda neid toidu spetsiifilise soojusmahtuvusega. Vesi. Kuna kalorite kasutamine terminina ei ühildu ühegi formaalse ühikusüsteemiga, väljendab see sageli mitmetähenduslikku, määramatut energiakogust.
Nicolás Clément defineeris kalorid 1824. aastal, algselt kalorikilogrammina (kilocalorie), nii võeti see prantsuse- ja ingliskeelsetes raamatutes kasutusele aastatel 1842–1867. See oli sätestatud kui "soojushulk, mis on vajalik energia suurendamiseks. temperatuuri 1 °C 1 g (kalorigrammi) veeproovis.Siiski peetakse praegu eelistatavamaks kasutada džaule (J) ning selle kordseid ja alamkordajaid ühikuna, millega mõõta Energia.
Kalorid muutusid väga populaarseks 20. sajandi teisel poolel osana dieetidest, mis pakkusid kalorite lugemist selle kalorite jälgimise viisiks. toit tarbitud ei anna kehale liigseid toitaineid, mida see peaks säilitama rasvad.
Kuidas kaloreid mõõdetakse?
Kalorid (cal) tähistavad toidu energiaväärtust, väljendatuna soojushulgana, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1 °C mass vett 1 gr. See tähendab, et tuhat kalorit moodustab ühe kilokalori (kcal), mis võrdub umbes 4185 kilodžauliga (kJ). Mis puudutab toitu, siis need väärtused on tavaliselt väljendatud kilokalorite arvuna 100 grammi toidu kohta (kcal / 100 gr). Hoolimata sellest, et neid leidub paljudes toidupakkides, ei tuvastata kaloreid selles Rahvusvaheline süsteem (SI) kaalude ja mõõtude kohta.
Mille jaoks on kalorid?
Kuna kalorid ei ole asi, vaid ühik mõõtmine, võime öelda, et need aitavad määrata asjades sisalduva energia hulka, mis on eriti kasulik, nagu me juba ütlesime, mingisuguse võrdlused erinevate toitude vahel ja nende vastav mõju toidule ainevahetus meie kehast.
Kaloririkkam toit sisaldab suuremas koguses keemiline energia, mis ületades seda, mida meie keha oma keskmiseks igapäevaseks toimimiseks vajab (vähemalt 2500 kalorit päevas ja puhkeseisundis), muutub varudeks ehk rasvaks. Umbes 7000 kalorit võrdub ühe kilogrammi keharasvaga.
Kui palju kaloreid toit sisaldab?
Oleneb toidust:
- 100 grammi rohelisi köögivilju (mangold, spinat, kress) annab 29 kcal
- 100 grammi salatit, endiiviat või endiiviat annab igaüks 20 kcal
- 100 grammi sibulat annab 47 kcal
- 100 grammi kartulit annab 79 kcal
- 100 grammi porgandit annab 33 kcal
- 100 grammi mangot, õuna, ananassi annavad igaüks umbes 50 kcal
- 100 grammi viigimarju annab 80 kcal
- 100 grammi kreeka pähkleid annab 660 kcal
- 100 grammi maapähkleid annab 560 kcal
- 100 grammi pistaatsiapähklit annab 581 kcal
- 100 grammi valget riisi annab 354 kcal
- 100 grammi pasta annab 368 kcal
- 100 grammi kaera annab 367 kcal
- 100 grammi läätsesid annab 336 kcal
- 100 grammi soja annab 446 kcal
- 100 grammi anšoovist annab 175 kcal
- 100 grammi punast liha annab 200–250 kcal
- 100 grammi valget liha annab 100–180 kcal
- 100 grammi karpe annab 80–100 kcal
- 100 grammi sardiinid annavad 151 kcal
- 100 grammi tuunikala annab 225 kcal
- 100 grammi lõhet annab 175 kcal
- 100 grammi täispiima annab 68 kcal
- 100 grammi toorjuustu annab 174 kcal
- 100 grammi vinnutatud juustu annab 370 kcal
- 100 grammi võid annab 752 kcal
- 100 grammi suhkrut annab 373 kcal
- 100 grammi mett annab 295 kcal
- 100 grammi lillkapsast, spargelkapsast või kõrrelist annab igaüks umbes 22 kcal