Selgitame, mis on sidesõnad, mis tüübid on olemas ja erinevaid näiteid lausetes. Samuti, mis on eessõnad.
Mis on sidesõnad?
sisse grammatika, on tuntud kui sidesõnad teatud tüüpi sõnadele või seatud neist, mis võimaldab siduda teisi sõnu, väiteid või fraase, st toimivad lülina lauseosade või kahe lause vahel. Selles mõttes on nad osa rühmast grammatilised lingid.
Sidesõnad on üldiselt atoonilised (ilma aktsent) ja muutumatu, see tähendab, et need on fikseeritud tükid keel, mis harva muutuvad või kohanduvad kontekstiga. Tavaliselt võimaldavad need duuride kahe süntaktilise üksuse ühendamist, näiteks kahte lauset või kahte elementi lause sees. Seetõttu on selle tähendus ainult grammatiline, kehtib ainult keeles ja selles kontekst kindlaks määratud.
Näiteks kui me kasutame kõigist kõige levinumat sidesõna "ja". palve "Ma ostsin ainult kartuleid ja kõrvitsaid", verbi "osta" tähendus laieneb võrdselt kahele mainitud elemendile (kartul ja kõrvits).
Teisest küljest, kui kasutame lauses "ostsin ainult kartulit ja need ei olnud väga head", "ja" kasutame sõnaühendit, mis võimaldab lisada esialgsele kaebusele (et oli ainult kartul), teisejärgulise ( eraldi tõsiasi, et need polnud kuigi head).
Sidesõnade tüübid
Konjunktsioonid jagunevad kahte tüüpi:
Koordineerivad või õiged sidesõnad. Need, mis seovad sõnu, fraase või lauseid samal süntaktilisel tasemel, st kui nendega ühendatud elemente saab vahetada ilma nende tähendust kaotamata. Näiteks: "Turul oli kress ja sibul" on sama, mis "Turul oli sibul ja kress".
Need sidesõnad võivad omakorda olla erinevat tüüpi:
- Kopulatiivne. Need võimaldavad ühendada kaks sama tüüpi elementi üheks üksuseks, mis näitab üksuste kogunemist või summat. Näiteks: y, e, ni, que.
- Kompromissi. Need võimaldavad ühendada kaks terminit eksklusiivses või valikulises suhtes, st mille puhul tuleb valida üks kahest. Näiteks: o, u.
- Kahjulik. Need võimaldavad ühendada kaks terminit antagonistlikus suhetes, st vastandites, milles nad on üksteisega vastuolus. Nagu näiteks: aga, kuigi, rohkem, aga.
- Selgitav. Need võimaldavad liita väiteid või termineid, mis viitavad samale asjale, kuid koos olles annavad öeldule parema selgituse või tugevdavad mingit tähendust. Nagu näiteks: see on, see on, see on, pigem.
- Distributiivne. Need võimaldavad kahte elementi katkendlikult ühendada, jaotades nende tähenduse samasse lausesse. Teisisõnu jagavad nad lausetaju kaheks erinevaks terminiks. Näiteks: palveta ... palveta, nüüd ... nüüd, tule välja ... mine välja.
Alluvad või sobimatud sidesõnad. Need, mis lingivad ettepanekud või laused, mis ei ole omavahel asendatavad, kuna kokkuliitmisel tekib nende vahel spetsiifilise tähendusega seos: põhjuslik, tingimuslik, seletav jne.
Näiteks: "Tol ööl sadas vihma, nii et ma pidin bussiga minema" viitab põhjus-tagajärg seosele, mida ei saa tagasi pöörata. Neid sidesõnu klassifitseeritakse ainult alluva rolli järgi põhilauses järgmiselt:
- Alluvad sisulised. Nad täidavad lauses nimisõnafraasi rolli. Näiteks: mida, mida, kuidas, kui palju.
- Subordineerivad omadussõnad. Nad täidavad omadussõnafraasi rolli, st iseloomustavad nime. Nagu näiteks: kes, kes, kes, kelle.
- Adverbiaalsed alluvad. Nad täidavad adverbiaalse fraasi rolli, tutvustades teavet kontekstuaalne, olenemata asjaolust (aeg, koht, viis või võrdlus) või loogiline seos (põhjus, tagajärg, tingimus, eesmärk). Näiteks: millal, kus, nagu, vastavalt, rohkem kui, sest, kuigi, juhul, kui.
Sidesõnadega laused
Siin on mõned näited sidesõnade kasutamisest:
Koordineerivad sidesõnad:
- «Nad saatsid meid ostma maalimine ja pesuaine ”(kopulatiivne)
- "Nad ei andnud mulle märkmeid ega kausta" (kopulatiiv)
- "Kas sa sööd toitu või ei tõuse lauast üles" (dilemma)
- "Isegi kui olete suur, peate mind kuulama" (vastulause)
- "Ma tahan osta kaerahelbeid, kuid see on väga kallis" (vastulause)
- "Ta ütles mulle, et see oli kõik, see tähendab, et mind vallandati" (selgitav)
- "Te peate võtma antihistamiine, see tähendab allergiaravimeid" (selgitav)
- "Me armastame oma poega, tule kärnkonn välja või välja tulema konn ”(levitav)
Alluvad sidesõnad:
- "Et sa jood alkohol nii vara on absurdne ”(nimisõna)
- "Ta küsis minult, kuidas me tuleme" (nimisõna)
- "Mu nõbu tuli, keda ma teile eile mainisin" (omadussõna)
- "Ma käisin vaatamas filmi, mille plakatit me tänaval nägime" (omadussõna)
- "Lahkusin kodust, kui hakkas sadama" (aja määrsõna)
- "Ma läksin sinna, kus kurat kaotas kingad" (kohamäärsõna)
- "Nagu sa tegid eile, peate tegema oma osa" (viisi määrsõna)
- "Jäin koju, sest tundsin end halvasti" (põhjuse määrsõna)
- "Sa jäid peost ilma, nii et te ei tea suurt Uudised”(tagajärje määrsõna)
- "Te peate suitsetamisest loobuma, et saaksite elada tervislikumat elu" (eesmärgi määrsõna)
- "Täna sööme väljas, kui te ei taha süüa teha" (tingimuse määrsõna)
Side- ja eessõnad
Me ei tohiks segi ajada sidesõnu eessõnadega, kuigi mõlemad on sõnad või osakesed, mis täidavad lauses grammatilist rolli, milleks on kokkupanemine ja korrastamine.
Eessõnadel on aga enam-vähem fikseeritud tähendus, mis on seotud rea seotud tähendustega, mis on nende omad, kuigi kontekstuaalsed, samas kui sidesõnadel pole tähendust väljaspool keele ulatust.
Näiteks: sidesõna "ja" ei tähenda iseenesest absoluutselt midagi, kuid see võimaldab siduda termineid, millel on oma tähendus, ja omandab seejärel teatud tähenduse: "täna peame sööma kana ja riisi" Y see tähendab, et riis ja kana on samal tasemel, nad kuuluvad samasse komplekti.
Teisest küljest, kui ütleme: "Täna peame kana sööma umbes riis ", eessõna" asemel "näitab, et kana ja riis on üksteise peal väga kindlas asendis.