• Mis on poliitiline jaotus?
• Milleks on poliitiline jaotus?
• Mis juhtuks, kui poleks poliitilist lõhet?
• Kaardid poliitilise jaotusega

Selgitame, mis on poliitiline jaotus, mille jaoks see on mõeldud ja näiteid kaartidel. Samuti, mis siis, kui seda poleks olemas.

Poliitiline jaotus tõmbab piire riigi sise- ja välispinnale.

Mis on poliitiline jaotus?

Poliitiline jaotus riigid (või ka haldusjaotus, territoriaalne alajaotus või halduspiirang) on ​​viis, kuidas a Seisund korraldab, piiritleb ja lahterdab selle territooriumil, luues nii enam-vähem autonoomseid poliitilis-administratiivseid üksusi ning tõmmates ka rea ​​piire riigis ja väljaspool.

Teisisõnu on riigi poliitilis-administratiivne jaotus viis, kuidas ta formaalselt korraldab oma territooriumi, eristades geograafilised piirkonnad mis selle moodustavad ja viis, kuidas neid asustatakse, juhitakse, tuvastatakse jne.

Samamoodi võime rääkida poliitilisest jaotusest a mandril viidata sellele, kuidas selle moodustavad erinevad riigid oma territooriumi tuvastavad ja neid üksteisest eraldavad piirid tõmbavad.

Poliitilis-halduslik jaotus ja piiride tõmbamine on mõtteviis, mis käib kaasas inimene alates rahvusriikide leiutamisest, see tähendab nendest, mida me praegu nimetame "riikideks": poliitilis-haldusüksused, mis eristuvad üksteisest ja haldavad osa maakera pinnast (st territooriumi), mis kuulub neid ajalooliselt.

Seega, kui me mõtleme Mehhikole, Prantsusmaale, Hiinale või Mosambiigile, ei pea me silmas mitte ainult a traditsioon kultuuriline, religioosne, keeleline ja/või etniline, vaid sotsiaalsele ja poliitilisele organisatsioonile, mis jätab kõrgeima võimu nimetatud territooriumidel, st riigile.

Iga osariik jagab oma territooriumi poliitiliselt ja halduslikult nii, nagu ta õigeks peab: mõnel juhul teeb ta seda provintside, kantonite ja/või kubermangude ning nende sees intendantide, omavalitsuste jne kaudu.

See organisatsioon on koostatud Kaart territoriaalne piiride kaudu: kujuteldavad jooned, mis ütlevad näiteks, kus üks provints algab ja teine ​​​​lõpeb, või mis näitavad, kui kaugele ulatub riigi territoorium, st kus algab ja lõpeb naaberriigi territoorium.

Milleks on poliitiline jaotus?

Territooriumide poliitilis-halduslikul jaotusel on väga selge funktsioon: teha kindlaks, kui kaugele asutus riigi poliitiline ja sotsiaalne, a institutsioon või valitseja, see tähendab selgelt eristama kokkulepitud võimuplaane, et ei tekiks kahemõttelisust või konfliktid.

Nii näiteks võimaldab piiri tõmbamine kahe naaberriigi vahel oma majandada aktsiad iseseisvalt kasutada oma ressursse ja võtta oma otsuseid, sekkumata teise territooriumile, teades, mis on oma ja mis võõras.

Sama toimub ka riigisiseselt: on vaja teada, kui kaugele ulatuvad riigi kohalike delegaatide volitused ja vastutus ehk kus lõpeb näiteks ühe provintsivalitsuse võim ja algab teise oma. .

Mis juhtuks, kui poleks poliitilist lõhet?

Sellele küsimusele vastamiseks on palju võimalusi.Optimistlikum vaade, mis paneb suurema kindlustunde inimeste suutlikkuses rahumeelselt valitseda ja koostööd teha, tähendaks, et poliitilise lõhenemise ja piiride kadumisega saaksid inimesed vabalt liikuda, kus neile meeldib, ja elada seal, kus neile meeldib. teile meeldib, muretsemata immigratsiooniseaduste või rahvuse pärast.

Sellel on aga midagi utoopilist. aastal tekkisid piirid ja poliitilis-administratiivsed lõhed ajalugu ühel põhjusel: seada formaalne piir poliitilistele võimudele ja sotsiaalsetele mandaatidele nii, et ei tekiks konflikte selle üle, kes millist territooriumi valitseb ega kui kaugele. seadused sellest või teisest asutusest.

Kui need kokkulepped ja organisatsioonid kaoksid, võivad teatud vaidlused uuesti esile kerkida, sõjad ja konfliktid, millest saadi üle tänu mõlema poole poolt aktsepteeritud organisatsioonile.

Kaardid poliitilise jaotusega