Selgitame, mis on kaasamine ja täpsemalt, mis on sotsiaalne, hariduslik ja tööalane kaasatus. Samuti, mis on välistamine.
Mis on kaasamine?
Kaasamine kui mõiste tähendab kellegi lisamist, lisamist või kaasamist a-sse Grupp millesse see enne ei kuulunud, st välistamise vastand. Kaasatud on need, kes on grupi sees ja seetõttu arvestatakse nendega otsustamisel, st nad on aktiivne osa tervikust.
See kontseptsioon on eriti oluline, kui mõelda ühiskond. Mitte kõik meist ei tule maailma samade võimaluste, isegi mitte samade võimetega ja sageli tähendab see, et me mängime ühiskonnas enam-vähem marginaalset rolli, st et meil on või ei ole juurdepääsu võimalustele, see haldab. See sõltub sellest, kas oleme kaasatud või välja arvatud.
Seetõttu seisneb kaasamine püüdes saada üha rohkem inimesi ühiskonda “sees”, st üha rohkemate inimestega asjakohaste otsuste tegemisel arvestatud ja võimalustele ligi pääseda.
Seega on kaasav dünaamika need, mis püüavad ühiskonda laiendada, justkui oleks tegemist suurema laua valmistamisega, et rohkem inimesi saaks samal ajal süüa; ja et eksklusiivne dünaamika on just see, mis taotleb vastupidist eesmärki, st see, mis muudab tabeli väiksemaks.
Sotsiaalne kaasamine
See, mida me eespool selgitasime, on umbkaudu see, mida me tunneme sotsiaalse kaasatusena. Sektorite kaasamine ühiskonda elanikkonnast traditsiooniliselt tõrjutud võivad läbida, võimaldades neile juurdepääsu rahalise abi plaanidele oma eksistentsiaalse seisundi parandamiseks või haridust tasuta ja kvaliteetselt, et nende järeltulijad ei pärandaks samu marginaliseerumistingimusi.
Need on vaid mõned paljudest kasutatavatest mehhanismidest olek ja palju organisatsioonid tõrjutuse vastu võitlemiseks ja õiglasema ühiskonna ülesehitamiseks.
Sotsiaalne tõrjutus ei viita mitte ainult majanduslikele ja haridusaspektidele, vaid ka poliitilisele osalemisele, kultuurielule ja sotsiaalsele kaitsele väga üldiselt. A riik Kuna tal puudub kaasatusvõime, võib ta isegi nautida majandusbuumi, ilma et selle elanikkond selle vilju naudiks, kuna heaolu ei jaotata õiglaselt.
Hariduslik kaasamine
Valdkonnas pedagoogiline, räägime kaasamisest, et viidata koolide vajadusele reageerida keskkonnale mitmekesisustst kogukonnale, millel on sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud erinevused. Selle idee põhieeldus on, et koolisüsteem peab kohanema oma õpilastega, mitte aga viimased süsteemi standarditega.
Seega ei tohiks õpilaste heterogeensus olla takistuseks koolile õppe- ja kasvatustöö tegemisel, sest iga õppeasutus peab suutma tuvastada tõkked, mis piiravad õppimist. õppimine ja pakkuda paremaid alternatiive. See pedagoogiline mudel tekkis 1990. aastatel Tais eeldusel, et haridus on kõigile.
See väljendub kaasavas koolimudelis, milles rassilised, kultuurilised, sotsiaalsed ja isegi kognitiivsed erinevused ei ole diskrimineeriv tegur, vaid vastupidi, iga õpilane saab õppida omal moel ja oma võimete alusel. tingimused.
Tööjõu kaasamine
Tööjõu kaasamine omalt poolt vastab ideele, et töö on a inimõigus inimeste võimet treenida ja leiba teenida ei tohiks füüsilise, meditsiinilise või psühholoogilise seisundi tõttu piirata.
See tähendab, et füüsilise puudega, psühholoogiliste vaevustega inimesed või isegi inimesed trans neid ei tohiks näha, nagu nad on traditsiooniliselt teinud, tööturult tõrjutuna, kuni tööks vajalikud oskused on neile täiesti käeulatuses.
Kaasav töömudel garanteerib kodanikeleOlenemata teie isiklikest väljakutsetest, võimalus teenida endale väärikalt ja ausalt elatist. Sel viisil kaitseb see neid ärakasutamine, kuritegeliku kerguse või sõltuvuste ahvatlemisest ning on seetõttu kasulik ka ühiskonnale tervikuna.
Kaasamine ja väljajätmine
Kaasamise ja tõrjumise mõisted, nagu alguses nägime, on vastupidised ja kokkusobimatud. Kaasamine kaldub laiendama kodanike osaluskvoote ühiskonnas, taotleb võimaluste õiglast ümberjaotamist ning lähtub eeldusest, et õiglane ühiskond on ühiskond, kus arvestatakse kõige suurema hulga elanikkonna segmentidega.
Vastupidi, tõrjutus kipub sulgema rahva osaluse, koondama jõukuse ja võimalused teatud ühiskonnakihtidesse ning jätma ülejäänu enda hooleks.