Pilates on kogu keha treeniv treening, mis tugevdab peamiselt sügavaid lihaseid. Pilates põhineb paljudel põhimõtetel, sealhulgas teadlik hingamine. Lisaks füüsilisele treeningule kutsub Pilates väidetavalt esile ka sügava lõdvestumise ja tasakaalu seisundi.
Mis on pilates?
Pilates on treeningvorm, mis hõlmab kogu keha. Lisaks jõuharjutustele kaasatakse treeningusse ka venitusüksused. Esmane eesmärk on lihaste, eriti selja, kõhu ja vaagna lihaste sügav tugevdamine. Samal ajal suurendab treening paindlikkust ja kutsub esile sügava lõdvestuse ja tasakaalu.
Tihti kasutatakse "Pilates meetodit", mis tähendab sama väljaõpet. Pilatesi sammasteks on keskendumine, jõudude tsentreerimine (tsentreerimine), liigutuste juhtimine (kontroll) ja teostamise täpsus (täpsus), harjutuste voolav jada (voolav liikumine) ja teadlik hingamine (hingamine). . Need põhimõtted avaldati esmakordselt 1980. aastal ja need ei lähe tagasi otseselt selle treeningute rajaja Joseph Pilatese juurde, vaid kujutavad pigem väljavõtet tema meetoditest.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Pilates'i kursusel osalemiseks pole vaja spetsiaalset varustust. Piisav varustus on mugav matt, võimalikult tihedalt spordiriietus ja paar sussi. Pilatesel on aga ka seadmeid, mille abil saavad spordis alustajad algul õppida kõiki liigutusi õigesti ja juhendatult sooritama, et luua hea lihaseline alus matil tasuta treenimiseks.
Pilates-meetodi lõppeesmärk on tugevdada lihaseid kogu kehas. Seejuures pannakse rõhk sügavatele, väikestele ja üsna nõrkadele lihastele, mis on paljudel muudel spordialadel vähem stressis. Pilateses tehtavad harjutused stimuleerivad ka vereringet.
Regulaarse pilatese treenimise soovitud tulemus, mis paistab silma kõige visuaalselt, on püstine ja tervislik kehahoiak. Sel viisil saab vältida halvast kehahoiakust tulenevat pikaajalist valu. Pilates on äärmiselt kasulik ka füüsilise väljanägemise jaoks. See kujundab ja pinguldab kogu keha ning muudab silueti sobivaks ja saledaks.
Pilates-meetodil on umbes 500 erinevat harjutust. Iga harjutuse aluseks on selgroo toetavate lihaste treenimine. Neid lihaseid, mis asuvad selgroo ümber keha keskel, nimetatakse Pilateses "jõujaamadeks". Kõigi harjutuste jaoks tuleb jõutõmme aktiveerida, nii et need oleksid eriti kasulikud ja tõhusad mõjutatavatele kõhu ja selja lihastele, mis vastutavad kehahoia eest.
Kuna Pilateses tehakse kõiki liigutusi sujuvalt, aeglaselt ja suure kontsentratsiooniga, on sport äärmiselt leebe kogu kehale, eriti aga liigestele. Sel põhjusel ja kuna Pilates viib keha kõigi lihaste pideva tugevnemiseni, sobib see paljudele inimestele pärast õnnetust taastusravis. Keha koordinatsiooni ja tasakaalu parandavad ka liigutuste aeglus ja kõrge teadlikkus, mille all harjutusi tuleb läbi viia. Need suurendavad ka teadlikkust teie enda keha kohta. Pilates'i positiivset mõju psüühikale ei tohiks unarusse jätta.
Eriti teadlik hingamine kutsub esile kõrge keskendumisvõime oma kehas ja sügava lõdvestuse. Pikas perspektiivis suurendab Pilates treenimine üldist tasakaalu, ka igapäevaelus. Püstisem poos, mis saavutatakse regulaarsete pilateseharjutuste abil, muudab vastava inimese ka teiste inimeste suhtes enesekindlamaks. Pilateses pööratakse erilist tähelepanu teadlikule hingamisele.
Regulaarsed treenijad saavad sellest ka igapäevaelus kasu. Treeningu efektiivsuses mängib suurt rolli ka õige ja teadlik hingamine. Hingamine peaks olema rahulik ja ühtlane ning tunda voolava ojana. Keha toetab korrektset ja teadlikku sissehingamist: aktiveerida tuleks selgroo toetavad lihased ja naba tuleks pisut sisse tõmmata. Rõhk on ka väljahingamisel. See peaks olema sügav ja võimalikult täielik. Hingamine peaks olema harjutuste ajal alati enesekontrollitav ja liikuma harmoneeritult.
Ravimid leiate siit
➔ Lõõgastust ja närve tugevdavad ravimidRiskid, kõrvaltoimed ja ohud
Pilateses on oluline, et üksikute harjutuste liigutused oleksid õigesti läbi viidud, et mitte kaotada õrna mõju liigestele, mille loovad voolavad ja aeglased liigutused. Pilates'i meetodite professionaalne tundmine on seetõttu hädavajalik. Head treenijad peaksid erinevate harjutuste ajal pidevalt tähelepanu pöörama ka nende kehahoiakule ja liikumisjärjestusele. See vähendab halva rühtumise riski.
Mõned pilatese tundides osalejad kurdavad järgnevat alaseljavalu. Selle põhjuseks on asjaolu, et elektrivarustus, st pagasiruumi sügavad lihased, polnud mõjutatud inimesel aktiveeritud või et liigutused tehti lihtsalt valesti või ebatäpselt. Eelkõige tuleks harjutuste tegemisel vältida õõnsat selga.
Üldiselt on Pilates siiski õrn ja tervist edendav spordiala, millel on tänu aeglastele ja kontrollitud liikumistele väga väike vigastuste oht. Lühike soojendusseade peaks olema kasulik luustikule, lihastele, liigestele ja sidemetele, aga ka Pilateses.