• Mis on ateism?
• Ateismi liigid
• Ateism, agnostitsism ja agnostiline ateism
• Praktiline ateism ja teoreetiline ateism

Selgitame, mis on ateism, ateismi tüübid ja seos agnostitsismiga. Samuti praktiline ja teoreetiline ateism.

Ateismi hinnati rohkem tänu vabale mõtlemisele ja teaduslikule skeptitsismile.

Mis on ateism?

Ateism on igasuguste uskumuste kritiseerimine või eitamine metafüüsika, müstiline või vaimne, see tähendab, et see on eitus olemasolu jumalast või jumalustest. Seda peetakse arvasin vastuolus teismiga, nagu selle nimigi ütleb.

Neid, kes järgivad ateismi, tuntakse kui ateistid. See termin pärineb vanakreeka keelest (to-, "ilma"; theos, "Jumal") ja seda kasutati omal ajal halvustavalt, viidates rahvastele, kes ei austanud Kreeka jumalate panteoni.

Hiljem kasutas seda peaaegu ohtliku varjundiga ka kristlus. Tegelikult ajal keskaegne ateiste peeti patusteks, ketseriteks ja ebausaldusväärseteks. Mõiste defineeriti aga suuresti ümber vaba mõtte ja skepsist teaduslik.

Seega oli võimalik, et paljud mõtlejad Illustratsioon XVIII sajand reklaamisid end ateistidena. Isegi Prantsuse revolutsioon Aastal 1789 peeti seda "enneolematu ateismi" kandjaks, sest see oli vastu sellele, mida seni peeti asjade loomulikuks korraks: absolutistlikule monarhiale.

Seal on palju argumendid ateismi poolt ja vastu, samuti paljusid viise selle mõistmiseks ja teostamiseks. Ateist olemine ei ole alati sama, mis mittereligioosne olemine, samuti pole ateist olemine sama, mis agnostikuks olemine.

Igal juhul moodustavad ateistid 2,3%. elanikkonnast kogu maailmas (2007. aasta andmed) ja koondunud peamiselt aastale Aasia idaosa: Hiina (47%) ja Jaapan (31%), samuti in Euroopa Lääne (keskmiselt 14%).

Ateismi liigid

Ateismi klassifitseerimiseks ja selle üle mõtlemiseks on erinevaid viise, sest kedagi pole olemas institutsioon seda tüüpi ametlik või keskne tellimine või seadistamine usk. Mõned autorid teevad ettepaneku mõelda sellele vastandlike kategooriate alusel, näiteks:

• Positiivne ja negatiivne ateism. Tuntud ka kui tugev ja nõrk ateism, pakkusid need välja filosoofid, nagu britt Antony Flew (1923–2010) või ameeriklane Michael Martin (1932–2015), olenevalt sellest, kui tugevasti eeldatakse Jumala puudumist. Seega on meil:
  • Positiivne ateism. Tema on see, kes võtab Jumala puudumise suhtes aktiivse ja veendunud seisukoha, võttes tõeks väite, et "Jumalat pole olemas".
  • Negatiivne ateism. Ateismi levinuim vorm ei seisne mitte niivõrd usus või veendumuses, et Jumalat pole olemas, kuivõrd umbusus või uskmatus Jumala võimalikku olemasolusse.
• Implitsiitne ateism ja eksplitsiitne ateism. Selle teise eristuse pakkus välja Ameerika koolitaja George H. Smith ja see põhineb indiviidi positsioonil tema enda veendumuste ees. Seega on meil:
  • Kaudne ateism. Kui inimesel puuduvad täielikult teistlikud tõekspidamised, ilma et ta tunnistaks nende avatud ja teadlikku tagasilükkamist. See tähendab, et nende vaimses järjekorras pole Jumala olemasolu pärast muret, sest tema puudumist eeldatakse loomulikult.
  • Selge ateism. Kui indiviidil on olnud võimalus mõelda ja mõtiskleda Jumala olemasolu üle teadlikult ja läbimõeldult ning ta on lõpuks pidanud tema puudumist kõige mõistlikumaks või tõesemaks kriteeriumiks.

Ateism, agnostitsism ja agnostiline ateism

Me ei tohi segi ajada ateismi ehk Jumala olemasolu eitamise mõisteid agnostitsismi omaga, mis on hoopis midagi muud.

Agnostikud ei eita koheselt Jumala ja jumaliku olemasolu, kuid nad mõistavad seda kui inimkogemusele võõrast asja. See tähendab, et nad väidavad, et see ei ole teada ega arusaadav inimkond, kuid see asub teisel ja ligipääsmatul tasandil ning seetõttu ei tohiks see meid muretseda.

Siiski on ka üks mõttevariant, mis moodustab eelmainitu sünteesi, mida tuntakse agnostilise ateismi või ateistliku agnostitsismi nime all. See süntees seisneb teisistliku agnostitsismi vastu, mis väidab, et tal pole võimalust Jumala olemasolu tõestada, kuid mis usub sellesse.

Seega algab agnostiline ateism Jumala olemasolu tõestamise võimatusest ja, kasutades seda argumendina, kinnitab selle olematust.

Praktiline ateism ja teoreetiline ateism

Teine eristus ateismi aspektide vahel on see, mis tõstatab praktilise või pragmaatilise ateismi olemasolu, ja teine ​​teoreetiline, mis erinevad üksteisest:

• Praktiline ateism. Nii nimetatakse ateismi vormi, mis on näitlemises kaudne, see tähendab, et see pole niivõrd formaalne avaldus või osa arutelust filosoofilinePigem on see olemas eluviisis, mis ei arvesta üldse Jumala võimaliku olemasoluga.
• Teoreetiline ateism. Vastupidiselt eelnevale ei ole see teguviis, vaid mõtteviis ehk arutlemine ja arutlemine. Nii tõstatab see ontoloogilisi argumente Jumala või jumalate olemasolu kohta ning võitleb teistlike argumentidega diskursiivsel, reflektiivsel ja teadmiste tasandil.