Selgitame, mis on põhjuse ja tagajärje konnektorid, kuidas neid kasutatakse ja näiteid lausetes. Samuti muud tüüpi pistikud.
Mis on põhjuse ja tagajärje ühendused?
Põhjuse ja tagajärje konnektorid on teatud tüüpi pistikud diskursiivsed või tekstilised markerid, st teatud tüüpi keeleüksustele, mis ühendavad keele osi. tekst ja seega anda sellele loogiline niit ja korraldus. Ühendused on väga olulised kirjutada ladusalt ja tegutsevad sarnasel viisil lingid, ainult selle asemel, et siduda osa a palve, linkige sama teksti osi.
Nüüd nimetatakse neid spetsiifilisi konnektoritüüpe põhjus ja tagajärg sest selle ilmumine tekstis loob seotud elementide vahel põhjuslikkuse, st päritolu ja tagajärje seose. Teisisõnu kinnitavad nad, et miski on millegi muu põhjus või et miski on millegi muu tagajärg. Seda tüüpi suhteid tuntakse loogika põhjus-tagajärg või põhjus-tagajärg.
Põhjuse ja tagajärje konnektorid võivad olla väga erinevad, kuid mõned kõige sagedamini kasutatavad on järgmised: sest, sest, nii et, mis tähendab, et, seetõttu, kiiluvees, nii et, järjekindlalt, Kokkuvõtteks, nii et, seega, seega, nagu, teiste hulgas.
Põhjuse ja tagajärje ühenduste näited
Siin on mõned näitelaused põhjuse ja tagajärje konnektorite kasutamiseks:
- Kuna süsinikuheitmed atmosfääri on vähenenud, on kliimamuutused aeglustunud.
- Minu üksuse eelarve on otsa saanud. Seetõttu ei saa me uusi töötajaid palgata.
- Internet on muutnud pangatehingud lihtsamaks. Järelikult on need aastatega suurenenud.
- Nad ostsid mu majja uue turvasüsteemi. Nii et me ei saa sisse ilma kellegi teadmata.
- Kuna sellel aastal on meil ideaalsed kliimatingimused, on apelsinikasvatus ületanud kõik varasemad rekordid.
Muud tüüpi pistikud
Lisaks põhjusele ja tagajärjele võime rääkida ka muudest konnektoritüüpidest, näiteks:
- Liit- (või summeerimis-) pistikud. Need on need, mis kaasavad teksti uusi ideid, lisades need öeldule otsekui loetlemisena. Näiteks: ka, lisaks, lisaks, ka jne.
- Adversatiivsed (või kontrastsed) pistikud. Sellised, mis loovad vastasseisu või vastasseisu põimuvate elementide vahel nii, et ühe öeldu vastandub teise öeldule. Näiteks: sellegipoolest, siiski, aga teisalt samal ajal jne.
- Rõhutatavad pistikud. Need, mis juhivad lugeja tähelepanu mõne lingitud elemendi tähtsusele. See tähendab, et nad rõhutavad seda, mida nad teksti kaasavad. Näiteks: ära unusta seda, mis veelgi olulisem, ilmselgelt, tegelikult muidugi jne.
- Selgitavad pistikud. Need, kes võtavad juba öeldu teistmoodi üles, et seda paremini selgitada või arusaadavamaks muuta. See võib tähendada kaasamist näiteid, parafraas või kordused. Näiteks: teisisõnu tähendab see näiteks teisiti öeldes, mis on sama jne.
- Võrdlevad pistikud. Need, mis loovad võrdluse seotud elementide vahel, st a võrdlus milles paistavad silma nende sarnasused või erinevused. Näiteks: samuti, samamoodi, vastupidi, sarnaselt, vastupidi jne.
- Tingimuslikud pistikud. Need, mis loovad suhte tõenäosus või võimalus ehk et üks neist peab täitma, et ka teine seda teeks (või ei teeks). Näiteks: välja arvatud juhul, kui seda arvestades, kui jah, siis see tähendab seda jne.
- Ajutised pistikud. Need, kes lülitavad teksti sisse mingi järjestikuse või kronoloogilise seose, st ühe asja prioriteedi, tagantjärele või samaaegsuse teise suhtes. Näiteks: pärast, samal ajal, enne, üks kord, selleks ajaks, siis jne.
- Lõplikud pistikud. Need, kes teevad ettepaneku a järeldus või üks süntees Eelöeldu suhtes olenevalt teksti või vähemalt selle osa lõpust. Näiteks: lõpuks, kokkuvõttes, lõpuks, sünteesis jne.