• Mis on sisu?
• Teksti struktuur ja sisu
• Vorm ja sisu kunstis ja kirjanduses
• Mis on sisulooja?
• digitaalset sisu

Selgitame, mis on sisu üldises tähenduses ja selle tähendus kunstis ja kirjanduses. Samuti, mis on sisulooja.

Millegi sisuks võib olla sõnum, mida see edastab, või materjal, mida see hõlmab.

Mis on sisu?

Väga üldiselt, kui me räägime sisust, viitame sellele olemus asjadest, erinevalt nende vormist või konteinerist. Näiteks kui võtame arvesse klaasi vett, on klaas anum, vedelik aga sisu. See on sõna ladina keelest, häälte ühenduse tulemus koos– (“täiesti”) ja ma saan ("tagasi hoidma").

Sõna “sisu” kasutame aga igapäevaselt lugematu hulga erinevate konnotatsioonidega, olenevalt konkreetsest valdkonnast, millest jutt käib. Näiteks kui me ütleme, et keegi "on väga vaoshoitud", siis me ütleme, et ta on vaoshoitud, ettevaatlik, kaalutletud, see tähendab, et ta püsib nii palju kui võimalik täie mõistuse juures või asjade ja olukordade piirides.

Seda sama tähendust kasutatakse ka ohjeldamisel. Oletame, et laps tuleb meie juurde ohjeldamatult nuttes ja me kallistame teda ja kuulame teda, et ta tunneks lohutust. Psühholoogilises mõttes nimetatakse seda "toe pakkumiseks", kuna laps on oma tunded piltlikult öeldes asetanud "väljapoole" ning teda kuulates ja kallistades aitame tal need oma kohale tagasi viia. See ei tähenda, et tundeid tuleb tingimata alla suruda, vaid pigem seda, et tegemist on metafoorse, kujundliku kasutusega.

Midagi sarnast juhtub siis, kui vaatame raamatu lõpust või algusest "sisukorda" või "indeks sisust”, mis viitab täpselt teavet mis on raamatu lehekülgedel või teisisõnu teabele, mida raamat sisaldab. Sel juhul on konteiner raamat ja teave sisu. Sama loogikat saab rakendada ka filmide puhul, mille sisuks oleks süžee (jutustatav lugu) või mõnikord selle loo alltekst ehk "sõnum" või tõlgendus mida inimene filmist teeb.

Teksti struktuur ja sisu

Kui kommenteerida tekst, üldiselt eristab selle struktuur ja selle sisu. Nagu oleme öelnud, on sisu tekstis sisalduva teabe kogusumma, st selle sisu sõnad ja nende sõnade tähendused. Teisest küljest on struktuur viis, kuidas need sisud tekstis ilmuvad, st koht, mille me neile määrame, ja järjekord, milles lugeja neid tavaliselt loeb.

Seega on teksti struktuur seotud nii lihtsate asjadega kui selle järjekord lõigud ja järjestus palved igaühe sees. Hästi struktureeritud tekst on seega tekst, mis annab lugejale a lugemist korrapärane, loogiline, järjestikune, ilma hüpete ja katkestusteta diskursiivses lõimes. See on tekst, millel on nii-öelda asjad omal kohal.

Teisest küljest on hea sisuga teksti raskem defineerida. Võimalik, et teksti sisu tundub meile hea lihtsalt seetõttu, et meile meeldis selle öeldu või tundus meile käsitletav teema huvitav. Kuid nendes väga subjektiivsetes mõistetes universaalset määratlust on keerulisem pakkuda. Igatahes võiks öelda, et hea sisuga tekst on selline, mis vastab lugeja ootustele.

Vorm ja sisu kunstis ja kirjanduses

Kunstiteostes oleneb sisu ka vormist.

Alates klassikalisest antiigist, kirjanduslikud tekstid ja muud vormid art need on välja mõeldud nende vormist ja sisust lähtuvalt ning on ilmnenud raskused ühe asja eraldamisel teisest, nagu seda saab teha erineva iseloomuga tekstides. Seda seetõttu, et kunstis ja kirjandustvorm ja sisu moodustavad tavaliselt jagamatu üksuse.

Mõelgem näiteks a luuletus mis meile meeldib Mis on vorm? Kahtlemata on korraldus salmid, nende järjestamise viis, luuletuse ülesehitus. Ja mis on sisu? Võimalik, et see, mida need salmid ütlevad. Kuid samas, kas see oleks sama luuletus, kui muudaksime vormi, st kui muudame sama sisu ilmumise järjekorda? Ei, ei teeks. Sest see luuletus eksisteerib ainult oma vormis ja koos sisuga.

See muutub palju selgemaks, kui mõelda maalile, mille vorm oleks värvide raamistik ja mille sisu oleks see, mida otsustati maalida, või võib-olla värvid, millega see on maalitud. Ühte asja teisest eraldada pole nii lihtne. Sama kehtib ka Beethoveni sümfoonia kohta: kas suudame eraldada vormi (nootide järjekorra) sisust (noodid ise)? Ei, me ei saa, sest just sümfoonia eksisteerib siis, kui need noodid on selles järjekorras, st vorm on sisu.

Lisaks kipub kunsti- ja kirjandusteostes teose "sõnum", kui seda üldse on, olema salapärane ja jäetud lugeja või vaataja või erialakriitiku enda tõlgendada. Nii et töö oletatav sisu ei ole alati ilmne või võib isegi inimeseti erineda.

Mis on sisulooja?

Sisulooja on isik, kes on pühendunud massitarbimiseks mõeldud teabe loomisele, üldiselt selle kaudu Internet või teised suhtluskanalid kaasaegsed. Nimetatud sisuks võivad olla lood, peegeldused, pildid, animatsioonid, videod või midagi muud, mis seda tüüpi platvormis või teenuses täpselt sisalduda võib.

Siiski on sisulooja ja kunstniku või kirjaniku vahel vahe. Üldiselt peetakse kunstnikku käsitööliseks, kes on pühendunud ainulaadsete ja ainulaadsete, kordumatute ja sügava esteetilise väärtusega teoste valmistamisele. Sisulooja seevastu taotleb igapäevasemaid püüdlusi, nagu näiteks veebileht, lõbustada avalikkust või pakkuda vaatajaskonnale kasulikku teavet. Selle eristuse piirid võivad aga sageli hägustada.

Sisu loomine on 21. sajandi alguses levinud ja õitsev kaubandus, eriti Internetis ja teenustes. voogesitus, mille populariseerimine on muutnud mõisteid, milles me räägime kultuuritarbimisest: selle asemel, et rääkida "teostest" (kunsti ja kirjanduse jaoks reserveeritud mõiste), räägime "sisu", hoolimata asjaolust, et paljud neist võivad olla sama originaalsed. , huvitav ja esteetiliselt väärtuslik kunstiteosena.

digitaalset sisu

Digitaalne sisu on see, mis sisaldub digitaalsetel platvormidel, st Internetis. See on termin, mis on pärast aasta plahvatust muutunud väga moes sotsiaalsed võrgustikud ja kõned IKTd (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) 21. sajandi alguses. Seetõttu võib digitaalne sisu koosneda teabest erinevates vormingutes: tekst, heli, video, animatsioonid jne. tarkvara, videomängud ja kõigi nende kategooriate erinevad kombinatsioonid.