Selgitame, millised on inimese tugevad küljed, esitame näiteid ja mida igaüks neist endast kujutab. Samuti, millised on inimese nõrkused.
Isiklikud tugevused
Isiklikud tugevused on aspektid iseloom peetakse positiivseks või kasulikuks a elu stabiilne ja õnnelik ning see üldiselt võimaldab isikud toime tulema olemasolu paremal viisil. Viimane võib tähendada ületamist probleeme isiklik, jääge oma soovide juurde või kohanege lihtsalt teatud stsenaariumidega.
Psühholoogid, filosoofid, eneseabigurud ja teised tegelased on koostanud nimekirjad isiklikest tugevatest külgedest ja teinud ettepanekuid meetodid kuidas neid saavutada või kuidas neid arendada. Mõiste isiklikud tugevad küljed ei ole aga osa akadeemilisest keelest psühholoogiaSee ei ole teaduslik ega spetsialiseerunud termin, nii et selle määratluses on olenevalt vaatepunktist teatav ebaselgus või lahknevus.
Seetõttu puudub isiklike tugevuste universaalne kataloog ja üldiselt võib see kaalutlus olenevalt erineda kultuur, ühiskond või ajalooline hetk.
Näited tugevatest külgedest
Mõned traditsioonilised näited isiksuse tugevustest on järgmised:
- Julgus või vaprus. Seda mõistetakse kui julgust või julgust, st kui võimet sooritada tegusid, mis meid hirmutavad (ja mitte, nagu sageli arvatakse, kui hirmu täielikku puudumist). Kerge joon eraldab teda aga hoolimatusest.
- Püsivus või visadus. Mõistetakse kui mahutavus seista kindlalt, kui tuul meile vastu puhub, st mitte loobuda endale seatud ülesannetest, kui juhtuvad esimesed ootamatud õnnetused või kui tekivad esimesed tüsistused.
- Intelligentsus. Kuigi intelligentsust on alati raske defineerida, võime seda mõista kui suurepärast võimet kohaneda keskkondade ja olukordadega, leida asjakohane lahendus. Targad inimesed kipuvad olema kohanemisvõimelisemad, rohkem mitmekülgne ja rohkem ressursse olukordade tõlgendamiseks.
- Empaatia või kaastunnet. Mõistetakse kui võimet jagada teiste kannatusi, eriti kui see on meie kätes, et neid leevendada. Empaatiavõime tähendab teiste vastu kaastunnet, st võimet panna end kellegi teise olukorda ja seetõttu mitte teha teistele seda, mida me teame, et see neile kahju teeb.
- Juhtimine. Mõistetakse oskust juhtida a Gruppvõi asuda juhtivatele ametikohtadele. Mitte igaüks ei tunne end nendes rollides mugavalt, kuid juhtivad inimesed panevad teised end järgima, nägema neis kedagi, kes on võimeline inimrühma juhtima, levitama ja juhtima.
- Loovus. Selle all mõistetakse kalduvust originaalsele mõtlemisele, st kalduvust näha asju oma, erinevatest, uudsetest vaatenurkadest ja impulsse realiseerida seda erinevat tüüpi tegevustes: mänguline, kunstiline, kasulik jne. Loovus ei ole seotud ainult kunstilise ja kirjandusliku mõtlemisega, vaid seda saab rakendada ka igapäevaste probleemide lahendamisel.
- Enesekontroll. Mõistetakse enesekontrolli ehk oskust säilitada iseloomu ja otsuseid vastu võtta ratsionaalne vaatamata emotsionaalsele survele või valusatele või häirivatele olukordadele. Suure enesekontrolliga inimene on "iseennast kontrolliv" ehk häirimatu inimene.
- Vastupidavus. Mõistetakse kui võimet muuta traumaatilised või väljakutseid pakkuvad kogemused õpinguid, ja muutuvad seeläbi kogemuste kogunedes tugevamaks. Meil kõigil on teatud määral vastupidavust, kuid on inimesi, kellel on see rohkem arenenud omadus, ja need inimesed kipuvad oma elu raskeid hetki palju paremini omastama.
- enesekehtestamine. Mõistetakse kui oskust suhelda parimal viisil, st teada, millal ja kuidas asju öelda, et saada vestluskaaslaselt parem vastus. Enesekindlad inimesed teavad, millal vaikida, millal rääkida, ja on üldiselt väga head suhtlejad.
- Karisma. Mõistetakse kui "inimeste kingitust", see tähendab veenmisvõimet, annet meelitada teisi ja panna neid nägema asju samamoodi. Karismaga inimesed on tavaliselt head juhid ja häid motivaatoreid, mis suudavad "teiste armuma panna" põhjusesse. Need on inimesed, kes tavaliselt igal pool väga hästi vastu võetakse.
- Mitmekülgsus. Mõistetakse kui võimet seista silmitsi väga erinevate ülesannete ja kohustustega, võrdse suutlikkusega ja tõhusust. Mitmekülgsel inimesel on meeskondades alati oma koht, sest ta suudab nii-öelda mängida erinevatel positsioonidel ning tal on enamasti väga erinevad anded, mis võimaldavad hästi reageerida erinevatele väljakutsetele.
- Proaktiivsus. Selle all mõistetakse pidevat valmisolekut mingi ülesanne ette võtta ilma, et keegi peaks ütlema, mida, kuidas ja millal teha. Proaktiivne inimene on algatusvõimeline inimene, kes teeb otsuseid ja annab endast palju rohkem kui minimaalselt võimalik. See tähendab, et ta võtab asjadesse aktiivse suhtumise, mitte passiivse suhtumise, mis ootab, et need ütleksid talle, mida teha.
- targus. Mõistetakse kavaluse ja kiiruse ning vaimse väleduse seguna. Öeldakse, et keegi on kaval, kui ta tajub asju kiiresti, ilma suuremat selgitust vajamata ja suudab nende tagajärgi ette näha, olles asjadest alati sammu võrra ees. Nutikatel inimestel on suurepärane reaktsioonivõime.
- entusiasm. Seda mõistetakse kui kalduvust uue suhtes või kui soovi võtta uus ülesanne hea näoga ette. Entusiastlikud inimesed on hea eesmärgiga kergesti nakkavad, alati valmis ülesande täitma, samas kui entusiastlikud inimesed on alati valmis kaebama, nurisema ja on sageli igasugusele tegevusele vastu. muuta.
- Uudishimu. Mõistetakse kirge õppida, uut omandada teadmisi Y kogemusi. Uudishimulikud inimesed on alati valmis tegema uusi asju ja omandama õppimist ning on teiste teadmiste suhtes palju tundlikumad, mistõttu on nad tavaliselt õppimiseks ideaalsed. uuenduslikkust ja arenev. Uudishimu ei tohiks segi ajada diskreetsusega, see tähendab "uhklikuks olemisega".
- Seltskondlikkus. Arusaadavalt hea meelelaadina sotsiaalsed suhted, see tähendab mõistmiseks meeskonnatöö ja üldiselt afektiivsed, sotsiaalsed või grupisuhted. Seltskondlikul inimesel on üldiselt lihtne võõrastega sõbruneda või vähemalt vestlust alustada ning sageli on just nemad need, kes oma vastuoludest hoolimata seltskonda koos hoiavad.
- Keskendumine. Mõistetakse kui võimet abstraheerida keskkonnast ja keskenduda sügavalt ühele asjale, vältides nii segavaid tegureid ja lõpetades selle õigesti. Kontsentratsioonita inimene on see, kes hajub kergesti, kes on alati hajevil ja kes seetõttu liigub väga aeglaselt. Projektid.
- Ausus. Seda peetakse isiklikuks kohustuseks tõdest kalduvusega rääkida tõtt ja väärtustada tõde kõrgemale isiklikust mugavusest. See on ka a voorus moraalne, mida kõik hindavad religioonidja mis tahes isiksuse üks hinnatumaid omadusi.
- Distsipliin. Mõistetakse kui võimet täielikult pühenduda täidetavale ülesandele. Distsiplineeritud inimesed on vastutustundlikud, keskendunud ja pühendunud, sest nad on võimelised omadega hakkama ilm õigel viisil; Distsiplineerimata inimene on see, kes jätab kiiresti ja hõlpsalt ülesanded maha ning kellel on raske rutiini korralikult järgida.
- Kaalutlus. Mõistetakse valmisolekut arvestada teiste vajadustega ning seetõttu olla empaatilisem ja lugupidavam. Inimest peetakse silmas siis, kui ta ei mõtle ainult iseendale, vaid arvestab sellega heaolu teistest teda ümbritsevatest inimestest, püüdes seeläbi panna nad end temaga koos võimalikult mugavalt tundma. Seda võib mõista empaatia ja suuremeelsuse seguna.
Isiklikud nõrkused
Erinevalt isiklikest tugevatest külgedest on nõrkused need nõrgad või vähe kultiveeritud isiksuse aspektid, mis muudavad meid kalduvamaks tegema teatud vigu või takistavad meil endaga toime tulemast. edu ja tõhusalt mõnda tegevust.
Nõrkusi võib mõista kui haavatavused Iseloom ja nagu ka tugevad küljed sõltuvad olemisviisi tõlgendamise viisist, see tähendab, et need pole tavaliselt täiesti universaalsed.